Jo Nesbø "Prussakad" / "Päästja" (Harry Hole, #2 ja #6)

6. Mitu (või üks) raamat samalt autorilt, et kokku tuleks 700 lk.(11/53)

Kokku 773 lk.

"Prussakad" on Harry Hole sarja 2. ja "Päästja" 6. raamat. Alustasin mõned aastad tagasi kolmandast raamatust ning lugesin järjest veel 2 otsa. Ehk siis 2. ja 6. osa lugemine oli loogiline jätk.

Teadaolevalt saavutas autor suurema tähelepanu alles kolmanda raamatuga. Ning minu arvates on iga järgmine veelgi parem olnud. Taseme vahe tuli neid (2. ja 6.) järjestikku lugedes väga ilmselt esile ning annab lootust, et seitsmenda ja kõigi järgmiste osade lugemine pakub vähemalt sama suurt naudingut kui kuues. Ehk "Prussakad" oligi selline harju keskmine krimka, kuid "Päästja" oli ikka tõsiselt hea, väga raske oli seda mitte lugeda.

Jo Nesbø "Prussakad" ("Kakerlakkene", 1998)
tõlkinud Sigrid Tooming
kujundanud Eiko Ojala
Varrak, 2015
326 lk.

Jo Nesbø "Päästja" ("Frelseren", 2005)
tõlkinud Maarja Siiner
kujundanud Eiko Ojala
Varrak, 2012
447 lk.

Alexander McCall Smith "Esimene daamide detektiiviagentuur"

7. Raamat, mille pealkiri algab „E“ tähega (8/53)

See raamat sattus mu lugemisnimekirja tädi soovitusel. Usaldan tema maitset ning eks pealkiri on ka huviäratav.

Täiesti ootamatult toimub raamatu tegevus Lõuna-Aafrikas, Botswanas. Eestimaa auks väljakutsesse valitud teema all oleks võinud lugeda Eesti autori teose, kuid siiski, Botswanal (raamatu autor on siiski šotlane) on Eestiga ühised lipuvärvid ning tundsin lugemise ajal õrna seost Eestiga.

Precious Ramotswe paistab olevat täiesti tavaline aafrika naine. Ainult et tema otsustab pärast ebaedukat abielu oma elul ohjad haarata ning oma äri alustada. Ta tekitab sensatsiooni, avades Botswana, kui mitte kogu Aafrika, esimese naisena detektiiviagentuuri. Koguka naisena võib ta ennast kurikaelu jälitades turvaliselt tunda, kuid juhtumid lahenevad siiski tema suurepärasetele vaimuannetele ning inimlikele oskustele.

Millegipärast seostus mul lugedes kohe Jonas Jonassoni "Kirjaoskamatu...". Ilmselt sellepärast, et peategelaseks oli keskmisest intelligentsem Aafrika naine. Erinevalt aga Jonassoni raamatust, ei näidata selles raamatus rahva trööstitut vaesust ning kui ei oleks öeldud, et tegevus toimub Botswanas, võiks see vabalt toimuda kus tahes. Tegevuspaigana võis Aafrika tuvastada selle järgi, et raamatusse oli sisse toodud aafrika rahvauskumusi. Uskumatut absurdi selles loos ei olnud. Hoopis mõnusalt lõbus oli. Kindlasti loen kunagi ka järgmist osa "Kaelkirjaku pisarad".

Alexander McCall Smith "Esimene daamide detektiiviagentuur"
("The No. 1 Ladies' Detective Agency", 1998)
tõlkinud Kaaren Kaer
toimetanud Krista Kaer
kujundanud Mari Kaljuste
Varrak, Eesti Päevaleht, 2013
222 lk.

Agatha Christie "Kümme väikest neegrit"

46. Raamat, mille pealkiri algab tähega, mida sinu nimes ei ole

Minu nimes ei ole K-tähte.

Neegrisaar on üksik saar meres, millel kõrgub uhke häärber. Keegi ei tea, kellele see kuulub. Saladuslik omanik kutsub 10 inimest sinna nädalalõppu veetma. Salapära lisab seegi, et nad hakkavad ükshaaval surema, ning ülejäänud hakkavad omakeskis uurima, kes on kõige selle taga. Lõpuks ei jäänud kedagi järele ning uurimise võttis üle politsei, aga sellest raamatus enam pikalt ei kirjutata. Õnneks mõistatus siiski lahendamata ei jää.

Mulle krimkad meeldivad. Põnev oli. Samas lõpus olin väga pettunud, millegipärast. Ilmselt sellepärast, et sellise lahenduse peale ei oleks ise elu sees tulnud. Tundsin ennast petetuna.

Agatha Christie "Kümme väikest neegrit" ("Ten Little Niggers", 1939)
tõlkinud Mart Aru, kaas Maarja Värv
Varrak, 1994
189 lk.

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" (Apteeker Melchior, #6)

24. Raamat, mida tahad väga lugeda, aga mis ei lähe ühegi väljakutse teema alla. (33/54)

Kui kolm aastat tagasi Melchiori viies osa ilmus, sattus see minu riiulile juhuse läbi. Unustasin raamatuklubi klubiraamatust ära öelda. Olin kunagi varem proovinud esimest osa lugeda, kuid loobusin. Ei sobinud tol hetkel, kuigi varasemate kogemuste põhjal olin Hargla headusest teadlik. Kui siis "Tallinna kroonika" (viies osa) mu kätte sattus, otsustasin uuesti proovida ning olingi kadunud. Vaimustust jätkus ka esimene osa ("Oleviste mõistatus") viimaste lehekülgedeni.

Sarnased emotsioonid valdasind mind ka seda raamatut lõpetades. Tekkis soov selles lummuses veel veidi viibida ning teine osa ("Rataskaevu mõistatus") kohe ette võtta. Mingil põhjusel see nii ei läinud. Tulid teised raamatud vahele, kuid tõstsin selle juba riiulilt lauale ootele, et lähiajal sellega siiski algust teha.

Selles raamatus sünnivad kuritööd kristluse äärmuslike vaadete ning erinevate Piibli tõlgenduste kokkupõrgetest. Mõne lugeja arvates on selles religioosset tausta liiga põhjalikult kirjeldatud, kuid minu arvates annab see loole hoopis sügavust ning mõttealgeid juurde. Ilma selleta oleks see lihtsalt üks järjekordne harilik kriminull, kuid autori põhjalikkus tausta avamisel tõstab selle väärtust oluliselt.

Melchior hakkab vanaks jääma, kuid mulle tundub, et sellest saagast on välja kasvamas kaks uut lugu. Üks neist on nunn Agathast, kes lahendab ka kõige müstilisema mõistatuse ning teine on salamõrtsukas Melchiorist. Jään igatahes uusi lugusid ootama. Loodetavasti on neid veel vähemalt kaks tulekul, sest kolmas ja neljas osa on mul veel lugemata. Ma olen õnnelik, et mul on siis võimalus saada iga kord topeltannus üht suurimat naudingut, mida üks tõsine raamatusõber ihaleb.

Hargla, Indrek, pseud., 1970-
Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat
kaanepilt: Meelis Krošetskin,
kujundus: Virge Ilves
Raudhammas, 2017
558 lk.

Robert Galbraith "Kus on kurja kodu" (Cormoran Strike, #3)

42. Raamat autorilt, keda Lugemise väljakutse grupis aastal 2016 kõige enam loeti.

Paigutan selle ka punkti alla:

31. Raamat, mille kaanepildil on üks eemalduv inimene.

Mis ma oskan kosta... jube, väga jube. See tähendab hirmus... kui lugemise ajal vähegi kaasa mõelda ning kujutlusvõimet kasutada. Raamatut läbivaks märksõnaks on kehaosad... ära lõigatud kehaosad. Raamatu "kangelane" pole inimene, vaid tõesti saatan, millele ilmselt ka raamatu originaalpealkiri (Career of Evil) viitab, evili asemel võiks vabalt olla devil.

Kui keegi veel ei tea, siis Cormoran Strike on endisest sõjaväepolitseinikust eradetektiiv. Tema Reedeks on Robin, maasikablondide juustega noor hakkaja naine, kes tõusnud tema sekretäri kohalt mitteametlikuks partneriks sisulises detektiivitöös.

Seekordne juhtum saab alguse sellest, et Robinile saadetakse äralõigatud tütarlapse jalg koos mitmete vihjetega Cormorani minevikust. Seda iroonilisem, et detektiivil endal asendab poolt jalga protees. Cormoran seab kahtluse alla 3 meest oma minevikust, kes talle halba sooviksid. Samal ajal kui politsei uurib järjestikuseid jõhkraid noorte naiste mõrvu, tegelevad Cormoran ja Robin oma kahtlusaluste uurimisega. Nad aimavad, et vari Cormorani minevikust on sihikule võtnud ka Robini, kelle kaudu püüab kätte maksta Cormoranile.

Ma küll ei mäleta enam päris täpselt eelmisi osi, kuid varasemates osades on avatud Cormorani minevikku, siin heidetakse eredat valgust ka Robini omale. Mis tuleb välja, ei olegi nii roosiline, kui oleks võinud arvata. Samuti areneb nende omavaheline suhe edasi... kuhugi suunas.

Ma olen ühe osa Harry Potterist lugenud, seega ma ei tugine oma arvamuses neile, vaid just Cormorani lugudele, et Rowling on tõesti meisterlik jutuvestja. Seda raamatut lugedes tekkis vahepeal küll kahtlus, et see aju peab olema haige, kes selliseid asju välja mõtleb, kuid lõpuks taandub siiski kõik meisterlikkusele, mitte haigele fantaasiale.

Lugesin eile raamatu viimased 320 lehekülge sellise kergusega, et ma ei suuda uskuda, kuidas see võimalik on?! Tavaliselt suudan päevas lugeda 2-3 korda vähem. Ja mis kõige imelisem, ma jäin pärast seda magama ega näinudki hirmsaid unenägusid, sest lõpp oli lihtsalt niivõrd ilus ja armas.

Galbraith, Robert, pseud., 1965-
Kus on kurja kodu
(Career of Evil, 2015)
inglise keelest tõlkinud Anne Kahk
Varrak, 2016
528 lk.

Raymond Chandler. "Naine järves"

11. Raamat, mis on ilmunud sinu sünniaastal.

Eradetektiiv Philip Marlowe mina-jutustus. Ta palgatakse kadunud abikaasat leidma, naine on kuu aega kadunud olnud. Detektiivil on "õnn" olla osaline rohkem kui ühe laiba avastamisel ning lahenduse leiab rohkem kui üks mõrvajuhtum.

Pärast Harry Hole, Annika Bengtzoni, Cormoran Strike'i ja teiste kaasaegsete krimikirjanduse tegelastega tutvumist on veidi raske Marlowesse sisse elada. On nii harjumatu, et ühel detektiivil eraelu polegi. Seetõttu jääb see minu jaoks kohati ebahuvitavaks ja kuivaks. Õnneks tundub sel Marlowel siiski olema iseloomu. Kõik juhtumit ja uurimist puudutav on aga tasemel ning pinget kruvitakse kuni lõpuni.

See raamat jääb mulle ilmselt alatiseks meelde kui raamat-mida-lugesin-rongis-teel-Tallinnasse-kust-sama-targalt-tagasi-tulin-sest-tantsupeo-etendus-jäi-ära.

Chandler, Raymond, 1888-1959
Naine järves
(The Lady in the Lake. 1943)
inglise keelest tõlkinud Ralf Toming
kaas: A. Tali
Eesti Raamat, 1982
192 lk.

Mark T. Sullivan. Vaimutants

47. Raamatukogu ilukirjanduse osakonna kolmandas reavahes, paremalt teises ja ülevalt kolmandas riiulis, vasakult kaheksas raamat

See ei olnud tegelikult raamat, mille juhist järgides esimesena raamatukogust leidsin. Esimesel korral sattus selleks üks väga paks raamat, mille pealkirja ma praegu ei mäletagi. Selline tulemus masendas mind kohutavalt, sest väljakutse on küll lõpusirgel, kuid väike väsimus on siiski juba tekkinud. Seega otsustasin riiulivahesid lugeda hoopis teisest otsast. Teise valiku ehk selle raamatu kiitsin heaks.

Patrick Gallagher saabub väiksesse Vermonti linnakesse Lawtonisse materjali koguma dokfilmi tarvis, mis jutustab kunagisest kohalikust preestrist, kes suutis tervendada inimesi ning kavatsetakse nüüd pühakuks kuulutada. Patrickul on selja taga valusalt lõppenud abielu ning tähistab oma 40. sünnipäeva üksi looduses viibides ja kala püüdes. Saagiks ei lange kahjuks mitte kala, vaid kohaliku loomaarsti laip... Juhtumi uurimisega hakkab tegelema kohalik politseiuurija Andromeda Nightingale, kelle minevikku varjutavad samuti valusad sündmused. Kui järgmiseks mõrvaohvriks langeb Andie ema sõbranna, avastavad Andie ja Patrick, et on lahendamas lugu, mis viib nad sajandi taguste sündmusteni, kui tapeti üks indiaanitüdruk, kes valdas vaimutantsu-kunsti.

Mulle krimkad meeldivad ja see oli just midagi meelepärast. Ei midagi keerulist ega rasket, hoopis huvitav ning lõpuni põnevust pakkuv. Huvitavaks tegi selle minu jaoks eelkõige indiaanlaste ja nende saatuse käsitlemine. Vaimutants on indiaanlaste rituaal surnud esivanematega suhtlemiseks ning kogu lugu tiirlebki surnud indiaanitüdruku ümber, kes pidas päevikut, kus muuhulgas oli kirja pandud ka vaimutantsu "retsept". Tegelastena mõjusid Patrick ja Andie vägagi sümpaatsetena, lugejana tundsin neile väga kaasa ning olin siiralt rõõmus nende teineteise leidmise üle. Ehk üks selline päris kobe pala nii krimkade kui suhteromaanide fännidele. Sellelt autorilt võiks veelgi midagi lugeda (eesti keeles on ilmunud veel "Puhtakse saamine").

Goodreads

Sullivan, Mark T.
Vaimutants
(Ghost Dance, 1999)
inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann
kaas: Olev Vallak
sarja kujundus: Rudolf Pangsepp
Eesti Raamat, 2002
Mirabilia
262 lk.

Sujata Massey. Zen aitab (Rei Shimura, #2)

Ühe soojaga sai ka teine Rei Shimura lugu loetud. Vormilt on see väga sarnane esimese osaga. Tegemist on taaskord ühe perekonnalooga, millesse Rei juhuslikult satub, ning selle kõrval Rei isiklik elu ja suhe Hugh'ga.

Lugu saab alguse sellest, et kuna Rei tegeleb nüüd klientidele antiigi ostmisega, saab ta tellimuse ühe jaapani antiikse kummuti ostmiseks. Kliendiks on jõuka zen-templi omaniku naine. Hiljem kodus avastab Rei, et kummuti väärtus ei vasta hinnale, mis ta selle eest maksis ning tehing tellijaga jääb ära. Rei loodab oma raha antiigikaupmehelt tagasi saada, kuid mees on juba kadunud ning leitakse surnuna. Rei asub otsima kummuti eelmist omanikku ning mässib ennast sellega sügavamale jõuka perekonna probleemidesse ning ohtu satub ka tema enda elu.

Tokyosse saabub ka Hugh' maailmarändurist noorem vend Angus, kelle tõttu Rei ja Hugh' suhted teravnevad. Aga lõpp hea, kõik hea.

Igatahes väga huvitav ja kaasahaarv lugemine. Raamatust saab väga palju teada jaapani kultuuri ja tavade kohta ning Rei ja Hugh on üksiti kui ka paarina väga sümpaatsed tegelased. Kuigi Angus tekitab selles loos palju paksu verd, mõjub ta oma süütuses (või pigem vastutustundetuses) ka päris armsana. Tegelikult on kõik tegelased huvitavad ja omapärased. Härra Ishida on üks väga lahe vana papi. Sügavamalt vaadates on Rei kujul tegemist iseseisvuse poole püüdleva kaasaegse naisega, kes ei soovi mitte kellestki sõltuda.

Soovin, et selle sarja tõlkmist jätkataks, sest tahan kindlasti teada, kuidas Rei ja Hugh' suhe edasi areneb ning millistesse seiklustesse ja sekeldustesse nad veel satuvad.

Goodreads

Massey, Sujata
Zen aitab
(Zen Attitude, 1998)
inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang
kujundanud Villu Koskaru
kaane kujundanud Jaanus Samma
Tänapäev, 2014
307 lk.

Sujata Massey. Surm lumes (Rei Shimura, #1)

42. Raamat, mida soovitab lugeda mõni siinse grupi liige

Lugemise väljakutse grupis soovitab seda Tiina Liinak ning kuna see oli ka üks neist raamatuist, mille loosimängus võitsin, oli otsust väga lihtne teha.

Ja see on tõesti väärt soovitus ja väärt lugemine. Pärast parajat posu skandinaavia, briti ja ameerika krimkasid on üks hea jaapani kriminull nagu sõõm värsket õhku. Laiemalt võttes on see muidugi klassikaline kriminaalromaan, kuid tegevuspaik ja teine kultuuriruum annab sellele päris palju lisaväärtust. Huvitav, et autor ei ole ise jaapani, vaid hoopis saksa-india päritolu. Kuid Jaapanis elanuna on ta väga hästi kursis sealse elu-olu ja suhtumisega välismaalastesse, mis on ka raamatu üks teemasid.

Nutikas ja vapper Rei Shimura on 27-aastane inglise keele õpetaja, kes elab ühes Tokyo räpases eeslinnas. Oma õpetajatööga ei teeni ta küll palju, aga mingi hinna eest ei läheks ta ka tagasi turvalisse ja jõukasse vanematekoju Californiasse. Ei, hoopis huvitavam on lahendada ootamatute pööretega mõrvalugu ja juhatada läänemaailma kodanikud läbi kaasaegse Jaapani iidsete traditsioonide.

Rei läheb aastavahetuseks puhkama mägisesse Siroyamasse. Aastavahetus on Jaapanis oluline puhkeperiood ning mägedesse on sõitnud puhkama palju erinevaid inimesi. Rei kistakse mõrvaloo keskmesse, kui ta leiab külalistemaja aias jalutades lume alt alasti jaapanlanna surnukeha. Kui ametlikuks surmapõhjuseks kuulutatakse enesetapp, asub ta koos surnud naise sõbra, šotlasest juristi Hugh'ga ise asja uurima. Esitades politseile tõendeid, et tegemist oli mõrvaga, saab peamiseks kahtlusaluseks Hugh. See sunnib Reid veel enam pingutama, sest lõkkele on löönud ka kirelõõmad. Kaevudes üha enam surnud naise minevikku, satub ohtu ka Rei enda elu.

Kui ma siin mõned ajad tagasi vingusin Vürstkaupmeeste "Pereäri" kallal, et kõik on nagu olemas, kuid miski jääb puudu, siis selles raamatus on kõik väga olemas ja paigas - kirg, mõrvad, saladused, intriigid, ning see kõik on väga ladusalt ja kaasahaarvalt edasi antud. Lugemise ajal ei juurelnud kordagi mõrvari isiku üle, sest hetkel toimuv oli palju huvitavam. Mul tegelikult isegi puudus huvi teada saada, kes see mõrvar ikkagi oli, sest elasin hoopis Reile ja Hugh'le kaasa. Loomulikult lõpus nentisin, et kes see muu olla võiski... Oli siis oli.

Goodreadsi andmetel on Rei Shimura sarjas ilmunud 11 raamatut. Eesti keeles on ilmunud vaid 2 esimest, nii kahju. Mulle tundub, et esikaanel on trükiviga, mitte Ray, vaid ikkagi Rei.

Võtan kohe järgmise osa ette. "Ohakalind" peab ootama.

Goodreads

Massey, Sujata
Surm lumes
(The Salaryman's Wife, 1997)
inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang
kujundanud Jaanus Samma
Tänapäev, 2012
414 lk.

Dashiell Hammett. Malta pistrik

Samuel Spade on eradetektiiv San Franciscos. Ühel päeval saabub tema kontorisse noor kaunis naine, preili Wonderly, kes soovib abi oma õe leidmisel, kes on ühe mehe võrku langenud. Mehe jälgimise võtab enda peale Spade'i partner Archer. Öösel saab Spade kõne, et Archer on tapetud. Veidi hiljem leitakse ka jälitatud mees surnuna. Politsei kahtlus langeb detektiivile. Motiiviks kirg oma partneri naise vastu. Spade asub asja lähemalt uurima. Ilmneb, et loosse on segatud sajandite vanune pistriku kuju, mida kurikaelad taga ajavad. Lahti läheb katkematu kassi-hiire mäng.

Raamat ilmus 1930. aastal ning tolle aja hõngu on raamatust tunda. See väljendub minu arvates kõige enam selles, kuidas Sam Spade naistega suhtleb. Ütleb kõigile "kullake" või "inglike". Karismaatiline mees, kes ei allu naiste võludele. Aga veel ka paksus jõugupealikus ning hotellidetektiivi ametikohas (kas sellised ametid on praegu olemas?). Ilmselt ei ole ka 10 tuhat dollarit praegu see summa, millega kurikaelad olulisi inimesi suudaks ära osta.

Minu arvates väga ehe ning hästi kirjutatud. Süžeelt ei jää see tänapäeva krimikirjandusele mitte kuidagi alla.

Goodreads

Hammett, Dashiell, 1894-1961
Malta pistrik
(The Maltese Falcon, 1930)
inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan
kujundanud Andres Tali
Koolibri, 2010
Sari "Ajavaim"
222 lk.

Paula Hawkins. Tüdruk rongis

33. Raamat, millest tehtud film jõuab kinodesse 2016

See on 50. raamat, mille sel aastal läbi olen lugenud.

Rachel sõidab igal hommikul rongiga Londonisse ning õhtul tagasi, ta matkib tööl käimist. Ta sõidab oma endisest kodust mööda, kus elab tema eks-mees Tom oma uue naise Anna ja lapsega. Lapsega, keda nemad Tomiga kunagi ei saanud. Ta ei suuda sellega kuidagi leppida, et tema ühine elu Tomiga on läbi ning õhtud mööduvad alkoholi seltsis ning eksmeest ja tema uut perekonda terroriseerides.

Siis aga kaob jäljetult noor naine Megan, keda Rachel alati rongiaknast jälginud on. Rachel viibis tol õhtul seal, kuid oli liiga purjus, et järgmisel hommikul midagi olulist mäletada. Temast saab politsei silmis ebausaldusväärne tunnistaja, kuid Rachel ei anna alla. Ta peab teada saama, mis tol õhtul juhtus. Tema enda pärast. Samm haaval koorub Megani saatuse kõrval kohutav tõde Racheli enda kohta. Mitte miski pole nii nagu näis...

Mul olid selle raamatu suhtes teatud eelarvamused (nagu mul tavaliselt igasuguste menukite suhtes on). Ma pole väga palju põnevikke varem lugenud, tegelikult ei meenu mulle hetkel ühtegi raamatut, millega saaksin seda võrrelda. Võibolla selles ongi asi – ei olegi ühtegi teist sarnast ja see selle eriliseks teebki.

Tekst on kergesti loetav, liialdusteta. Kõik oluline on väheste sõnadega ära öeldud. Tegelased on värvikad. Minu arvates isegi liiga. Nad ei tundu mulle kuigi reaalsed, igaühel on mingi kiiks, ühesõnaga hullukari, katkised hinged, mitte ühtegi helget (kui Cathy välja arvata) nägu, kes veidigi seda masendust murraks. Aga ilmselt see peabki nii olema, et lugejates ehtsat õudust ja emotsiooni tekitada. Igatahes see töötab. Põnevus ja pinge kestab lõpuni, kuigi ma kogemata lugesin poole raamatu peal lõigu lõpuosast ning sellest piisas, et mõrvar paljastuks. Arvan, et mõrvarit ei olekski kuigi raske ära arvata, sest vihjeid on piisavalt ning ring tõmbub iga leheküljega koomale. Aga see pole oluline, sest ilmselgelt pole see lihtsalt krimka, vaid ikkagi põnevik, kus laibast oluliselt suuremat rolli mängivad elavad inimesed ja suhted.

Ootan põnevusega filmi.

Goodreads

Hawkins, Paula, 1972-
Tüdruk rongis
(The Girl on the Train, 2015)
tõlge: Evi Eiche
Helios, 2015
319 lk.

Camilla Läckberg. Jääprintsess

22. Detektiivilugu

Läckberg, Camilla, 1974-
Jääprintsess (Isprinsessan, 2003)
tõlkija Maiu Elken
kujundaja Siim Saidla
Fookus Meedia, 2011
352 lk.

Goodreads

"Jääprintsess" on uurija Patrik Hedströmi lugude esimene raamat. Kokku on neid praegu 9. Eesti keeles on ilmunud 4 esimest: "Jääprintsess", "Jutlustaja", "Kiviraidur" ja "Murelind".

Patriku kõrval on peategelaseks ka eluloo-kirjanik Erica Falck, kes pärast vanemate surma naaseb Stockholmist kodukohta Göteborgi lähedale Fjällbackasse. On talvine aeg. Erica kunagine lapsepõlvesõbranna Alex leitakse oma majast vannist läbilõigatud veenidega. Majas on kohutavalt külm ning laip on härmas. Kuid tegu pole enesetapu, vaid mõrvaga. Sellega seoses ristuvad ka kunagiste koolikaaslaste Erica ja Patriku teed ning sädemeid hakkab lendama. Erica soovib selgust saada sõbranna surmas ning on Patrikule uurimises omamoodi abiks. Uurimine viib nad kahekümne viie aasta taguste sündmusteni. Mis juhtus Alexiga siis ja miks ta nüüd tapeti? Loosse on segatud ka joodikust kunstnik Anders ja kohalik rikkuriperekond. Samal ajal peab Erica maid jagama ka oma õe Anna ning tema õemees Lucasega, kes soovivad õdede lapsepõlvekodu maha müüa.

Selles raamatus on palju tegelasi ning mulle meeldis, et isegi kõige tähtsusetumana tunduva tunnistaja taust oli lahti seletatud. See lisas loole kaalu ning omamoodi segas jälgi, kuid tekitas loost sellise tervikliku mulje. Põnevust tekitas aga see, et olulist infot lugeja eest esialgu varjati. Keegi tegi mingisuguse avastuse, aga selle täpset sisu lugejale ei avaldatud, vaid see ilmnes alles hiljem. Mulle meeldis, et see polnud vaid krimka, vaid selles oli ka armastuslugu ning käsitleti ka valusaid ühiskondlikke probleeme. Kokkuvõttes selline tasakaalustatud, mõtlemapanev pilt elust.

Suhtusin sellesse raamatusse enne lugemist teatud eelarvamusega. Olin ju lugenud mitmeid skandinaavia autorite krimilugusid, sh ka naisautori omi ning arvasin, et küllap see on järjekordne tüüpiline aines. Kuid see suutis mind oma tasakaalukusega positiivselt üllatada. Kui veidi nokkida, siis mind häiris, et loosse oli sisse kirjutatud see, et Erica kirjutab Alexist raamatut. Ma ei tea, miks mind ilukirjanduses sellised asjad häirivad. Vist sellepärast, et tekib selline suletud ring – autor on naine, kes on tegelasega samastatud, ning kirjutab raamatut sellest, kuidas seesama raamat alguse sai (kuigi Erica ei kavatsenud krimikat kirjutada, aga ikkagi). Mõistate? Kui see välja jätta, siis oli see vägagi mõnus lugemine ning ilmselt loen kunagi ka järgmist osa, sest mind huvitab, mis Ericast ja Patrikust edasi saab.

Dan Brown. Inglid ja deemonid

9. Raamat, mille pealkiri algab sinu eesnime esimese tähega

Brown, Dan, 1964-
Inglid ja deemonid (Angels & Demons, 2000)
inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa
Ersen, 2005
535 lk.

Goodreads

Lugesin Dan Browni "Da Vinci koodi" 10 aastat tagasi. See oli siis populaarne, sest äsja oli selle põhjal ka film valminud. Mulle see raamat meeldis. Sellepärast olid ka nüüd sellele raamatule teatud ootused. Kuigi vahepeal hakkasin juba kahtlema ootuste täitumises, siis õnneks seda siiski ei juhtunud. Väga põnev ja haarav raamat. Teise poole raamatust lugesin päevaga läbi. Kiiret edenemist soodustavad ka lühikesed peatükid ja paksemat sorti lehepaber. Raamatu plussiks on selle tõepärasus, täpsed kirjeldused, aktuaalne ning võiks isegi öelda intrigeeriv teema usk vs teadus. Ning muidugi müsteeriumid, mis vajavad lahendamist, ja loomulikult alatine küsimus kes on kõige selle taga. Kõik see pakub suurepärase lugemisnaudingu.

Robert Langdon on Harvardi professor ja ususübolite uurija. Ühel öösel saab ta salapärase kõne Šveitsist Euroopa Tuumauuringute Keskusest (CERN). Teda kutsutakse lahendama ühe teadlase mõrva, kelle kehale on põletatud iidse ristiusuvastase rühmituse illuminaatide logo. Mõrva lahendamisest on huvitatud ka tapetud teadlase tütar Vittoria. Juhtlõngad viivad mehe ja naise Vatikani, kus toimub tähtis sündmus katoliikliku maailma jaoks, konklaav - uue paavsti valimine. Lahti läheb võidujooks ajaga, neil on aega vaid loetud tunnid, et leida teadlase mõrvar ja "päästa maailm".

Raamatu põhjal on valminud ka film.

Peter Robinson. Pimeduse varjus

Väljakutseväline raamat

Robinson, Peter, 1950-
Pimeduse varjus (Watching the Dark, 2013)
tõlkinud Tiia Krass
Varrak, Eesti Päevaleht, 2014
Maailma Krimiklassika, 29. raamat
368 lk.

Goodreads

Inspektor Banksi 20. raamat. Tapetakse politseinik. Juhtlõngad viivad mahajäetud tallu, kust leitakse noore Eesti mehe surnukeha. Uurimise huviorbiiti satub kohalik Ida-Euroopast tööjõudu vahendav kuritegelik gäng. Leitakse seos kahe tapetud mehe vahel ning päevakorda kerkib 6 aasta tagune lahendamata juhtum, kui Tallinnas  kadus jäljetult üks inglise tütarlaps. Banks saabub Tallinnasse asja lähemalt uurima. Lahenevad nii mõrvalood, kui ka kadunud tütarlapse juhtum.

Minu kokkupuuted inspektor Banksiga on olnud põgusad. Telesarjast olen näinud üht (seda osa, kus tapetud oli eesti tütarlaps), võibolla ka kaht osa. Raamatuid polnud seni lugenud, aga neid vist ei olegi eesti keeles kuigi palju ilmunud. Esmamulje oli tagasihoidlik. Tegevus on krimikale tavapärane, ei midagi erilist. Harry Holega (kellest ma koheselt kergesse vaimustusse sattusin) võrreldes on Banksi tegelaskuju igav, aga võibolla briti politseinikud ongi sellised. Samas mõrvalugu, mida lahendatakse on sügav ja haarav. Laipu on rohkem kui üks ning esmapilgul seostamatud asjaolud muutuvad nähtavaks järk-järgult. Samuti on teemad valusalt aktuaalsed. Lugejana köitis muidugi ka asjaolu, et kirjeldatud juhtumisse on tugevalt segatud eestlased ja Eesti. Eestit puudutavad kirjeldused on täpsed ning pakuvad äratundmisrõõmu ning südame teeb soojaks, et välismaine autor on meie väikese riigi ja inimesed üles leidnud. Tõsiselt hea meel on selle üle, et raamatus loodud kuvand eestlastest ja Eestist on tasakaalustatud, halva kõrval on märgatud ka väga palju head. Kiidetakse meie ilusat Tallinna vanalinna, suurepärast toitu, aga ka hurmavalt ilusat loodust. Julgen isegi väita, et selle raamatu näol on tegemist tõsiseltvõetava Eestit reklaamiva teosega.

Jonas Jonasson. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus

Allani sõbrad ja tuttavad

4. Pööraselt naljakas raamat

Raamatu peategelane on Allan Karlssoni nimeline mees. Tegevus algab tema 100. sünnipäeval, ta põgeneb vanadekodust. Teda ootavad ees uskumatud seiklused. Aga mitte ainult. Selgub, et kogu tema elu on olnud üks suur seiklus ning kõik see saab selle raamatu kaante vahel ära jutustatud. See on jutustus, mis hargneb paralleelselt minevikus ja olevikus, et lõpuks välja jõuda sinna, kust lugu algas.

Seda võib pidada ka kriminaalromaaniks. Toimuvad mõrvad, uurijad toimetavad, aga...

Minu jaoks ei olnud see pööraselt naljakas selle otseses mõttes. Ma ei peatunud lugemisel naermise tõttu kordagi. Aga see on vaatamata sellele vägagi naljakas. Ma olen lugejana lihtsalt väga pikaldane. See on lihtsalt nii uskumatu lugu. Samas vägagi hariv, õpetab ajalugu tundma.

Vaatasin peale raamatu lugemist filmi. No see oli raamatu kõrval vaid hale vari. Kes filmi näinud ja sellega rahule jäänud, peaks kindlasti raamatut lugema, et tõelist naudingut kogeda.

Goodreads

Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann, 2009

Jonasson, Jonas, 1961-
Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus / rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp ; [toimetanud Kadi-Riin Haasma ; kujundanud Anne Pikkov]
Tallinn : Varrak, 2012, 2014
311, [1] lk. ; 21 cm

Lugemisaeg 12.-19. jaanuar

+12 päeva