Monday, May 23, 2016

Teet Kallas. Verine padi

31. "Loomingu Raamatukogus" ilmunud raamat

Raamat ilmus 1971. aastal järjekorranumbriga 31. Selles on 4 novelli: "Ettekandja Nadja", "Hea, et ta surnud on", "Verine padi" ja "Kunstniku elu".

Novellis "Ettekandja Nadja" istuvad kohvikus kaks kunagist koolivenda ning meenutavad olnud aegu. Kohviku ettekandjas tunnevad nad ära naise, kellega neil paar aastat tagasi juhuslikult kokkupuuteid oli.

"Hea, et ta surnud on" on esiti jahmatama panev, kuid lõpuks koorub sellest veidi tragikoomiline lugu välja. Klubis saab kokku kamp kultuuriinimesi ning joovad rummi. Äkki tuleb nende seltskonda purjus härra, kes joob tühjaks nende pitsid, sõimleb pisut ning läheb minema. Üks "kannatanutest" tunneb temas ära traagilise saatusega poeedi ning lõpuks tõdevad kõik: hea, et ta surnud on.

"Verine padi" on õnnetu armastuslugu. Jaanus on tehasetööline, Malle aga üliõpilane. Ühel õhtul Malle üüritoas tekib neil riid. Malle tahab Jaanuse maha jätta. Ei ole selge, kas lõi vindine Jaanus Mallet või kukkus tüdruk ise endal huule lõhki, millest voolav veri määris ära padja, kuhu tüdruk siis oma pea surus. Järgmisel päeval tööl olles kuuleb Jaanus uudist, et üks noor naine on ära vägistatud. Õhtul läheb ta Malle juurde, keda pole kodus, kuid Jaanus kütab ahju, joob ning jääb Malle voodisse magama. Ta ärkab häälte peale ning põgeneb, sest ukse taga on miilits. Algab unenäoline põgenemine. Lõpuks läheb mees ise miilitsajaoskonda ning annab ennast üles, kuid järgmisena ärkab hoopis hullumajas. Vot ei teagi, kas ta kujutas kogu seda tagaajamist endale hoopis ette või mitte.

"Kunstniku elu" kujutab killukest elukunstniku elust. Paan on maalikunstnik, luuletaja, kirjanik ning käitub avalikus ruumis (peamiselt mööda baare käies) ka vastavalt. Kuid tegelikult on ta hoopis öövalvur, kes põgeneb nii oma mõttetuna tunduva argipäeva eest.

Ma pole Teet Kallast varem lugenud. Arvan, et nende novellide lugemine on hea algus tema loominguga tutvumiseks. Kuigi kokkuvõttes ei olnud see minu jaoks midagi eriliselt nauditavat, jäin siiski rahule – täitsa tore lugemine – ning pole välistatud, et tulevikus tema loomingut veel ette võtan.

Goodreads

Kallas, Teet, 1943-
Verine padi
Perioodika, 1971
Loomingu Raamatukogu 31/1971
61 lk.

No comments:

Post a Comment