Monday, March 19, 2018

Heiki Vilep "Une-Mati väga uued udujutud"

40. Raamat, mida lugedes muutud rõõmsamaks (10/53)

Lugesin seda lapsele õhtuti unejutuks. Pealkiri just sellele otstarbele ju viitabki.

Une-Mati on üks vigurvänt, kes ei piirdu ainult uneliiva silma puistamisega, vaid pakub väikesele tüdrukule Madlile ka väga head seltskonda, jutustades talle lugusid, mis tunduvad uskumatud, kuid samas ka veidi õpetlikud.

Raamatule eelneb 2 osa, kuid neid ma lugenud ei ole. Tungivalt soovitan endale needki läbi lugeda, sest kindlasti on need sama lõbusad ja absurdsed. Naeruturtsatused on suure tõenäosusega garanteeritud.

Illustratsioonid väärivad eraldi ära mainimist.

Heiki Vilep "Une-Mati väga uued udujutud"
pildid joonistas Heiki Ernits
toimetanud Kairit Henno
kujundanud Katri Haarde
A-Disain, 2016
64 lk.

Alice Sebold "Minu armsad luud"

10. Jabura pealkirjaga raamat (9/53)

Susie Salmon on 14-aastane tüdruk, kelle naabrimees vägistab ja tapab. Mees tükeldab laiba ning vabaneb sellest. Selles raamatus jutustab Susie, mis temaga juhtus ning kuidas elu pärast tema surma edasi läheb.

Ühelt poolt on see väga õõvastav lugu, kuid teisalt ka rahustav. Rahustav just selles mõttes, et seda lugedes sain kinnitust, et elu pärast surma on igal juhul rahulikum kui enne seda. Susie jutustab oma lugu ilma liigsete emotsioonideta, vaid kohtise nukruse, igatsusega. Susiel oli võimalus elavaid juhtida tema mõrva lahenduseni, kuid selle asemel valis ta võimaluse veel viivuks maisesse ellu naasta, et kogeda seda, millest üks haige mees ta ilma jättis. Oleme ju kuulnud lugusid vaimudest, kes rahu ei saa ning jäävad elavaid kummitama. Susie ei hau kättemaksu, vaid usaldab oma mõrvari elu saatuse kätte. Ka selles loos on jumal aeglane, kuid õiglane.

Kõige raskem on lähedastel, Susie perekonnal. Selline sündmus kas liidab või lahutab perekonna. Politsei ei suuda juhtumit lahendada, kuid perekond teab, kes tappis. Usalda alati oma vaistu. Sellise koormaga on väga raske oma eluga edasi minna. Aeg parandab kõik haavad. Need ei veritse enam, kuid armid jäävad.

Ma nutsin, kui seda lugesin. Seega sobiks see ka 23. teemasse (raamat, mis pisara silma tõi).

Filmi pole veel vaadanud.

Alice Sebold "Minu armsad luud" ("The Lovely Bones", 2002)
tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik
toimetanud Külli Suurevälja
Pegasus, 2004
291 lk.

Sunday, March 18, 2018

Alexander McCall Smith "Esimene daamide detektiiviagentuur"

7. Raamat, mille pealkiri algab „E“ tähega (8/53)

See raamat sattus mu lugemisnimekirja tädi soovitusel. Usaldan tema maitset ning eks pealkiri on ka huviäratav.

Täiesti ootamatult toimub raamatu tegevus Lõuna-Aafrikas, Botswanas. Eestimaa auks väljakutsesse valitud teema all oleks võinud lugeda Eesti autori teose, kuid siiski, Botswanal (raamatu autor on siiski šotlane) on Eestiga ühised lipuvärvid ning tundsin lugemise ajal õrna seost Eestiga.

Precious Ramotswe paistab olevat täiesti tavaline aafrika naine. Ainult et tema otsustab pärast ebaedukat abielu oma elul ohjad haarata ning oma äri alustada. Ta tekitab sensatsiooni, avades Botswana, kui mitte kogu Aafrika, esimese naisena detektiiviagentuuri. Koguka naisena võib ta ennast kurikaelu jälitades turvaliselt tunda, kuid juhtumid lahenevad siiski tema suurepärasetele vaimuannetele ning inimlikele oskustele.

Millegipärast seostus mul lugedes kohe Jonas Jonassoni "Kirjaoskamatu...". Ilmselt sellepärast, et peategelaseks oli keskmisest intelligentsem Aafrika naine. Erinevalt aga Jonassoni raamatust, ei näidata selles raamatus rahva trööstitut vaesust ning kui ei oleks öeldud, et tegevus toimub Botswanas, võiks see vabalt toimuda kus tahes. Tegevuspaigana võis Aafrika tuvastada selle järgi, et raamatusse oli sisse toodud aafrika rahvauskumusi. Uskumatut absurdi selles loos ei olnud. Hoopis mõnusalt lõbus oli. Kindlasti loen kunagi ka järgmist osa "Kaelkirjaku pisarad".

Alexander McCall Smith "Esimene daamide detektiiviagentuur"
("The No. 1 Ladies' Detective Agency", 1998)
tõlkinud Kaaren Kaer
toimetanud Krista Kaer
kujundanud Mari Kaljuste
Varrak, Eesti Päevaleht, 2013
222 lk.

Monday, March 12, 2018

Agatha Christie "Kümme väikest neegrit"

46. Raamat, mille pealkiri algab tähega, mida sinu nimes ei ole

Minu nimes ei ole K-tähte.

Neegrisaar on üksik saar meres, millel kõrgub uhke häärber. Keegi ei tea, kellele see kuulub. Saladuslik omanik kutsub 10 inimest sinna nädalalõppu veetma. Salapära lisab seegi, et nad hakkavad ükshaaval surema, ning ülejäänud hakkavad omakeskis uurima, kes on kõige selle taga. Lõpuks ei jäänud kedagi järele ning uurimise võttis üle politsei, aga sellest raamatus enam pikalt ei kirjutata. Õnneks mõistatus siiski lahendamata ei jää.

Mulle krimkad meeldivad. Põnev oli. Samas lõpus olin väga pettunud, millegipärast. Ilmselt sellepärast, et sellise lahenduse peale ei oleks ise elu sees tulnud. Tundsin ennast petetuna.

Agatha Christie "Kümme väikest neegrit" ("Ten Little Niggers", 1939)
tõlkinud Mart Aru, kaas Maarja Värv
Varrak, 1994
189 lk.

Pearl S. Buck "Hea maa" / August Mälk "Hea sadam"

27. 2 raamatut, mille pealkirjad osaliselt kattuvad

Mõlema raamatu tegevus toimub 20. sajandi esimesel poolel, umbes 20-ndatel või 30-ndatel (arvestades nende ilmumisaega ja süžeed). Tegevuspaiku eraldavad aga tuhanded kilomeetrid, ühel Hiinas, teisel Eestis, ehk mõnes mõttes tekitas nende järjestikune lugemine seose "samal ajal Eestis...".

Ega need tolle aja probleemid ei olnudki erinevates maailmanurkades nii erinevad. Hiina on suur ja lai, raamatus "Hea maa" on peategelaseks põllumaa ning selle tähendus ning olulisus lihtsale hiina talupojale, Eesti aga väike ning paljuski seotud merega ning "Hea sadama" peategelaseks meri. Samamoodi nagu toob põud või üleujutus kaasa põlluharija hukkumise, hukutab inimest ka tormine meri.

"Hea maa" tegevus keerleb vaese hiina talupoja Wang Lungi elu ümber. Kust ta alustas ja kuhu ta välja jõudis, milliseid raskusi ta läbis ning milline elutarkus teda neid ületada aitas. "Maad ma ei müü". Ta oli valmis nälgima ning laskma oma naisel-lastel nälgida, kuid oma põhimõttest ta ei taganenud. Lõpuks see õigustas ennast.

"Hea sadama" tegevus hõlmab lühemat ajaperioodi, kujutades ühe poisi kasvamist meheks. Pärast ema surma otsitakse Juuljusele ja tema õele kasuperet. Juuljus satub elama rannakalur Taavi peresse. Raamatus kujutataksegi rannakalurite igapäevaelu läbi Juuljuse silmade. Tisleri pojast kasvab merd armastav mees, kelle südamesse ei mahu ainult armastus mere vastu.

Mõlemad raamatud on väga liigutavad. Neis on tõsidust, valusat armastust, kuid ka helgemaid jooni. Kumbki neist raamatuist pole lehekülgede arvult kuigi mahukad, kuid sisult on need vägagi suured. "Hea maa" lugemine kulges veidi rahulikumas tempos, seda soosis kirjaniku rahulik ja voolav kirjutuslaad. Sellist põnevust, mille pärast tahaks katkematult edasi lugeda, pakkus "Hea sadam" rohkem. Kuid eks ma sellega tundsingi suuremat hingesugulust.

Pearl S. Buck "Hea maa" ("The Good Earth", 1931)
tõlkinud Johannes Seilenthal
Eesti Raamat, 2007
286 lk.

August Mälk "Hea sadam" (1942)
Eesti Raamat, 1971
224 lk.