Michio Kaku on New Yorgi ülikooli teoreetilise füüsika professor ning kirjutab sellest, kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu. Raamatus on 9 peatükki:
Arvutite tulevik,
Tehisintellekti tulevik,
Tulevikumeditsiin,
Nanotehnoloogia,
Energia tulevik,
Kosmoselendude tulevik,
Jõukuse tulevik,
Inimkonna tulevik ja
Üks päev elust aastal 2100.
Iga peatüki juhatab sisse tagasivaade minevikku, pilguheit olevikku ning järk-järgult koorub sellest välja tulevikunägemus. See tundus reaalne, kuid üllatuslikult mitte kuigi hirmus.Raamat oli minu jaoks väga huvitav, sain palju huvitavat teada.
1950. aastal avastati da Vinci käsikiri, mis sisaldas roboti visandit (lk. 23) (Da Vinci elas 15. sajandil)
Tulevik on juba kohal. See on vaid ebaühtlaselt jaotunud. /William Gibson/ (lk. 24)
Teaduse maht kahekordistub umbes iga kümnendiga. (lk. 27)
Teadus tekitab sama palju probleeme kui lahendab, kuid alati kõrgemal tasandil. (lk. 33)
Kuna valguslained võnguvad palju kiiremini kui helilained, suudavad need kanda tohutult rohkem informatsiooni. (lk. 52)
Inimese bioloogiline kell asub ajus silmade vahel nina taga. (lk. 70)
Arvuti ei ole nagu inimese aju. Aju on õppiv masin, samas arvuti on täna sama rumal kui eile. (lk.81)
Oleme alles faasis, kus emakese looduse kõige alamad olevused on nutikamad kui meie kõige targemad robotid. (lk.87)
Inimaju energiatarve on vaid 20 vatti. (lk. 101)
Roboteid ja inimesi eristab üks oluline omadus – võime näha oma tegude tulevasi tagajärgi. (lk. 107)
Kopsuvähi rakkudel on 23 000 mutatsiooni. Tavalisel suitsetajal tekib üks mutatsioon iga 15 suitsetatud sigareti kohta. (lk. 141)
Tarbitavate kalorite piiramine 30% ja rohkema võrra, pikendab eluiga 30% võrra. (lk.151)
HI-viirus muteerub nii kiiresti, et isegi kui leitakse vaktsiin ühe tüve vastu, muteerub see peatselt uude kategooriasse. (lk. 168)
Kui aatom oleks jalgpalliväljaku suurune, oleks staadion tühi, sest tuum oleks umbkaudu liivatera suurune. (lk. 177)
Kõige väiksemad molekulaartransistorid on grafeenist – ühe aatomi paksusest süsinikukihist – ning nende läbimõõt on 30 korda väiksem kui 30 nanomeetrit. (lk. 192) (nano- on 10-9)
Praeguseks on kõige keerukam kvantarvutitel läbi viidud arvutustehe 3x5=15. (lk. 194) (kvantarvuti on arvuti, mis viib arvutusi läbi aatomitega)
Inimkehas on üle 50 triljoni raku ja rohkem kui 1026 molekuli. (lk. 199)
Sajast turbiinist koosnev tuulepark võib töötada võimsusega 500 megavatti, mis on võrreldav tuhande megavatiga, mida saab ühest söe- või tuumaelektrijaamast. (lk. 212)
1000-megavatine tuumareaktor toodab aastas umbes 30 tonni kõrgradioaktiivseid jäätmeid. (lk. 217)
Tõenäoline, et 2100. aastaks oleme saatnud astronaudid Marsile ja asteroidide vöösse, uurinud Jupiteri kaaslasi ja teinud esimesed sammud sondide saatmiseks tähtede juurde. (lk. 287)
Teadus ja tehnoloogia on jõukuse mootorid. (lk. 290) (selle peaks meie juhtivpoliitikutele selgeks tegema)
Enne Gutenbergi oli kogu Euroopas kokku ainult 30 000 raamatut. (lk. 293)
Praegu räägitakse maailmas umbes 6000 keelt, 90 protsenti neist sureb lähikümnenditel välja. (lk. 321)
Teadus on korrastatud teadmised. Tarkus on korrastatud elu. /Immanuel Kant/ (lk. 338)
Goodreads
Kaku, Michio, 1947-
Tulevikufüüsika: Kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu
(Physics of the Future: How Science Will Shape Human Destiny and Our Daily Lives by the Year 2100, 2012)
tõlkinud Arko Olesk
Pilgrim, 2013
382 lk.
No comments:
Post a Comment