Tuesday, May 31, 2016

Åsa Larsson, Ingela Korsell. Loitsusau (Pax, #1)

See raamat sattus mu ette sarnaselt "Lootuse õunakoogiga". Selle sarja kohta on väljakutse grupis ka üsna palju kirjutatud. Võiks ju arvata, et see võiks poistele peale minna, kuid ma tean hoopis tüdrukut, kellele see sari väga meeldib ning kel kõik need osad läbi on loetud.

Lugu räägib kahest vennast: Alrikist ja Viggost. Nad saabuvad Mariefredi väikelinna asenduskoju, sest nende ema on joodik ning viibib ravil. Poisid on veidi kasvatamatud ja mässumeelsed, seega pole üldse imeks pandav, et nad esimesel päeval uues koolis kohe sekeldustesse satuvad. Vihahoos lööb Alrik puruks lossi talveaia klaasseina ning poisid määratakse sealsetele aednikele õde-venda Estridile ja Magnarile appi. Viimased on aga tegelikult kunagise kloostri salajase vana raamatukogu hoidjad ning kaitsjad. Kaardid ennustasid, et neile saabub abiväge ning poiste näol on just sellega tegemist. Salapärasest raamatukogust kaob poiste "katsete" ajal loitsusau, mida siis üheskoos otsima hakatakse. Sau leitakse, kuid sellega pole lugu veel kaugeltki läbi...

See on selline kerge lugemisvara, kuid tuleb tunnistada, et minus suutis see põnevust tekitada küll. Tahaks juba teada, kuidas lugu edasi läheb. Kui palju neid raamatuid eesti keeles ilmunud ongi? 5 vist. Kui kõik need on nii õhukesed nagu esimene osa, siis kuluks selleks mul umbes 2,5 päeva. Selle nimel, et teaksin, mida tulevikus lastele lugeda soovitan, võiks ju Paxi "maratoni" ette võtta küll.

Põhjus, miks seda heaks lastekirjanduseks pidada, on ilmselt ka selles, et see võiks teiste kõrval kõnetada ka keerulisema eluga lapsi. Minus igatahes tekkis kohe kujutluspilt sellest, kuidas kõik pätipoisid (ja -tüdrukud, aga ka nende vennad-õed) jätavad pättuste tegemise, sest on vaja raamatukokku järgmist Paxi-sarja raamatut laenama minna.

Goodreads

Larsson, Åsa; Korsell, Ingela
Loitsusau
(Nidstången, 2014)
Pax, 1. raamat
rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
illustratsioonid ja kaane kujundanud Henrik Jonsson
Varrak, 2014
146 lk.

Sarah Moore Fitzgerald. Lootuse õunakook

Sellest raamatust on palju räägitud ja kirjutatud. Minu kätte sattus see ühe sündmuse läbi, mida oma poja klassiga läbi viisin. Mõtlesin, et loen selle raamatu läbi, enne kui raamatukokku tagasi viin. Selline alla 200-leheküljeline väiksemas formaadis ja suht suure kirjaga teine. Ühe-päeva-lugemine.

Iirimaa. Meg ja Oscar on noored, klassikaaslased, parimad sõbrad. Nad on naabrid. Nende kodud asuvad teineteisele väga lähedal ning toa aknad asuvad vastamisi. Nad veedavad niiviisi oma toast lahkumata teineteisega suheldes väga palju aega. Oscar on väga eriline poiss. Tal on võimed. Ta küpsetab kõige maitsvamat õunakooki, mida eales saanud oled. Ning ta tunneb, kui keegi hädas on, ning tõttab hädasolijat päästma, õunakook karbiga kaasas. Kõlab kummaliselt...

Kui Meg aga vanematega pooleks aastaks Uus-Meremaale kolib ning nende majja üüriliseks kolinud Palomast Oscari uus naaber saab, hakkab kõik kuidagi viltu kiskuma. Kirjavahetus Megiga katkeb, Oscar langeb koolis teiste pilke alla ning lõpuks ei näe ta muud väljapääsu, ta otsustab elust lahkuda.

Kuuldes Oscari kadumisest, kihutab Meg Iirimaale tagasi. Koos Oscari vennaga on nad ainukesed, kes keelduvad Oscari surma uskumast, sest surnukeha ei leita. Meg elab vaid suures lootuses, et Oscar on elus. Asjaolusid uurides saab ta jälile Paloma salasepitsustele ning seda raskemaks muutub loota, et poiss, keda ta armastab, võiks veel kunagi tema ellu tagasi pöörduda.

Vaatamata sellele, et kirjeldused on napid ning tegevuse jutustus võrdlemisi lüheldane – raamat koosneb vaheldumisi Megi ja Oscari jutustustest –, on tegemist tõsiselt hingemineva looga. Mul on väga raske uskuda, et Paloma-suguseid inimesi on olemas. Samas, selliseid täiskasvanuid leidub tõesti, miks siis ei võiks ka selliseid lapsi olla. Ma arvan, et see raamat võiks õpetada noortele, aga miks mitte ka täiskasvanutele, et ära kahtle oma tunnetes, ütle need välja, sõbrad on need, kes armastavad sind sellisena nagu sa oled.

Ei juhtu kuigi tihti, et mõtleksin sellele, mis pärast raamatu lõppu edasi saab. Selle raamatu puhul mõtlesin. See polnud mingisugune fantaasia, vaid see, mis edasi sai, oli juba raamatusse sisse kirjutatud, seega pole kahtlustki, et just nii see olekski edasi läinud.

Mulle pakkus see raamat väga meeldiv üllatuse. Väljakutse raames võiks seda lugeda nt "Aastal 2015/16 ilmunud lasteraamatu" punkti all.

Goodreads

Fitzgerald, Sarah Moore, 1965-
Lootuse õunakook
(The Apple Tart of Hope, 2014)
inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin
kujundanud Britt Urbla Keller
Varrak, 2015
182 lk.

Monday, May 23, 2016

Teet Kallas. Verine padi

31. "Loomingu Raamatukogus" ilmunud raamat

Raamat ilmus 1971. aastal järjekorranumbriga 31. Selles on 4 novelli: "Ettekandja Nadja", "Hea, et ta surnud on", "Verine padi" ja "Kunstniku elu".

Novellis "Ettekandja Nadja" istuvad kohvikus kaks kunagist koolivenda ning meenutavad olnud aegu. Kohviku ettekandjas tunnevad nad ära naise, kellega neil paar aastat tagasi juhuslikult kokkupuuteid oli.

"Hea, et ta surnud on" on esiti jahmatama panev, kuid lõpuks koorub sellest veidi tragikoomiline lugu välja. Klubis saab kokku kamp kultuuriinimesi ning joovad rummi. Äkki tuleb nende seltskonda purjus härra, kes joob tühjaks nende pitsid, sõimleb pisut ning läheb minema. Üks "kannatanutest" tunneb temas ära traagilise saatusega poeedi ning lõpuks tõdevad kõik: hea, et ta surnud on.

"Verine padi" on õnnetu armastuslugu. Jaanus on tehasetööline, Malle aga üliõpilane. Ühel õhtul Malle üüritoas tekib neil riid. Malle tahab Jaanuse maha jätta. Ei ole selge, kas lõi vindine Jaanus Mallet või kukkus tüdruk ise endal huule lõhki, millest voolav veri määris ära padja, kuhu tüdruk siis oma pea surus. Järgmisel päeval tööl olles kuuleb Jaanus uudist, et üks noor naine on ära vägistatud. Õhtul läheb ta Malle juurde, keda pole kodus, kuid Jaanus kütab ahju, joob ning jääb Malle voodisse magama. Ta ärkab häälte peale ning põgeneb, sest ukse taga on miilits. Algab unenäoline põgenemine. Lõpuks läheb mees ise miilitsajaoskonda ning annab ennast üles, kuid järgmisena ärkab hoopis hullumajas. Vot ei teagi, kas ta kujutas kogu seda tagaajamist endale hoopis ette või mitte.

"Kunstniku elu" kujutab killukest elukunstniku elust. Paan on maalikunstnik, luuletaja, kirjanik ning käitub avalikus ruumis (peamiselt mööda baare käies) ka vastavalt. Kuid tegelikult on ta hoopis öövalvur, kes põgeneb nii oma mõttetuna tunduva argipäeva eest.

Ma pole Teet Kallast varem lugenud. Arvan, et nende novellide lugemine on hea algus tema loominguga tutvumiseks. Kuigi kokkuvõttes ei olnud see minu jaoks midagi eriliselt nauditavat, jäin siiski rahule – täitsa tore lugemine – ning pole välistatud, et tulevikus tema loomingut veel ette võtan.

Goodreads

Kallas, Teet, 1943-
Verine padi
Perioodika, 1971
Loomingu Raamatukogu 31/1971
61 lk.

Sunday, May 22, 2016

John Steinbeck. Hommiku pool Eedenit

30. Raamat, millel on rohkem kui 600 lehekülge

Selles raamatus on 751 lehekülge. Tõden, et ükski neist polnud raisatud. Arvasin, et "Vihakobarad" on väga hea. Julgen öelda, et "Hommiku pool Eedenit" on veel parem. Steinbeck on tõsiselt hea jutustaja.

Lugu algab 19. sajandi teisel poolel Ameerikas, Californias ja Connecticutis, ning vältab kuni I maailmasõja lõpuni 1918. aastal. Kasutatud on Kaini ja Aabeli legendi Piiblist. Tegemist on ühelt poolt perekonnalooga – kaks perekonda, Traskid ja Hamiltonid – ja põlvkondade konfliktiga, teiselt poolt vaeb kirjanik oma raamatus selliseid igavesi teemasid nagu headus ja kurjus, andestamine ja kättemaks, saatusega leppimine ja sellele väljakutse heitmine.

Raamatu pealkiri on samuti seotud Piibliga. Ja Kain läks ära Jehoova palge eest ja elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit (lk. 333). Kaini ja Abeli lugu saab alguse vendadest Traskidest, Charlesist ja Adamist, ning kandub hiljem edasi Adami poegade Calebi ja Aroni kujul. Adam läheb pärast isa surma vennaga tülli ning saanud päranduseks suur summa raha, kolib ära Califoniasse, kus temast saab perekond Hamiltoni naaber. Tema suureks unistuseks on oma uude koju rajada suursugune aed (nagu Eedeni aed). Tema abikaasa Cathy kehastab aga pattu langenud Eevat. Nende pojad Caleb ja Aron on nagu Kain ja Aabel. Caleb on ambitsioonikas, kuid sisimas kahtleb isa armastuses. Puhta ja süütu Aroni kõrval näeb ta endas vaid halba.

Arvan, et raamatul ei oleks saanud olla veel paremat lõppu. Suurepärane lugu! Mulle ütleb kogu see lugu seda, et ei tohiks endale üle kanda oma vanemate patte. Kui vanematel on halb iseloom, ei tohi ennast automaatselt halvaks pidada, kujutades ennast kui nende halbade joonte edasikandjat.

Minu lemmiktegelaseks oli Adami hiinlasest kokk Lee. Tema oli selles raamatus tasakaalustav jõud, mis igas keerulises olukorras kaalukausid alati viigistas. Tõsiselt tark mees. Muhelema pani lõpu eel ilmnenud fakt, et ta oli  oma healt tuttavalt ja mõtiskluste kaaslaselt Samuel Hamiltonilt ühe raamatu varastanud, Marcus Aureliuse "Iseendale"Aga muidugi ta teadis, kes selle võttis. Kes veel oleks varastanud Marcus Aureliust? (lk. 695). Tõesti, kes veel?!

Issand on oma tarkuses andnud raha väga imelikele inimestele, võibolla sellepärast, et muidu jääksid nad nälga. (lk. 489). Seda ütles tõsiusklik Hamiltonide pereema Liza.

Samuti on selles raamatus õpetus selle kohta, kuidas vanaaegseid autosid käivitada:
Süüde üles – gaas alla.
Ühenda aku.
Vänta survet, pöial all.
Kergelt vänta –õhuklapp välja.
Pööra vänta.
Süüde alla – gaas üles.
Lülita Mag. (lk.458).

Lisaks Marcus Aureliuse raamatule, mainitakse selles veel Lewis Carrolli "Alice Imedemaal".

Raamatu põhjal valmis 1955. aastal ka film.

Goodreads

Steinbeck, John, 1902-1968
Hommiku pool Eedenit
(East of Eden, 1952)
tõlkinud Pille Runtal
järelsõna: David Wyatt
Varrak, 2001
20. sajandi klassika
751 lk.

Tuesday, May 17, 2016

Gerda Kordemets. Klass

29. Raamat, mis on kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas

Praegu ilmselt kohustuslikku kirjandust sellisel kujul nagu varem ei ole. Vähemalt mitte selles põhikoolis, kus minu lapsed õpivad. Neil on soovituslik kirjandus. See raamat kuulub sellesse nimistusse. Mu poeg seda läbi ei lugenud, kuigi tema tarvis sai see raamat ostetud. Mina nüüd lugesin ja soovin, et ka minu kooliajal oleks midagi sellist kohustusliku kirjanduse hulgas olnud.

Film "Klass" linastus 2007. aastal ning võib öelda, et see raputas ühiskonda väga tugevalt. Tunnistati, et koolikiusamine on probleem, millega tuleb tegelda. Aitäh filmi tegijaile.

Raamat ilmus 2013. aastal ning kuna olen ka filmi näinud, tunnistan, et alles raamatut lugedes jõuab loo traagika lõplikult kohale. See on lugu kiusamisest, aust, kättemaksust. Joosep on 10. klassi poiss, keda koolis kiusatakse. Kaspar on klassis uus ega tunne reegleid. Ka temast saab poolkogemata tagakiusatu, kui keeldub etteantud reegleid järgima. Tema jaoks on Joosepi kaitseks välja astumine auasi ning seepärast ei suuda ta sellest loobuda. Kiusajate võtted muutuvad aga järjest hullemaks ning poisid näevad viimase väljapääsuna vaid kohutavat veretööd.

Lugu jutustatakse mitme tegelase pilgu läbi, igale osapoolele on sõna antud. Tänu sellele tulevad väga selgelt välja asjaolud, miks lugu nii lõppes nagu see lõppes. Tagantjärele on kõik targad, igaühel oli võimalus teisiti tehes kohutav sündmus ära hoida. Ometi seda ei tehtud. Palju tähelepanu on selles loos kooli rollil. Kuidas on võimalik, et mitte keegi mitte midagi ei märka. Kooli direktor süüdistab süütut poissi otsesõnu valetamises, sest usub viielise intelligentide võsukese juttu rohkem kui maalt tulnud keskpärase õpilase oma. Teiseks koolikaaslased. Koridoris toimunud peksmist vaadatakse külma rahuga pealt. Klassijuhataja palub pekstud poisi emal politseisse mitte pöörduda. Ka lapsevanemail on oma süü.

Selles loos on dilemma. Kui Kaspar oleks loobunud Joosepi kaitsmisest, ei oleks tagajärjeks olnud koolitulistamine. Kaspar ei loobunud, sest tema eetilised tõekspidamised ja väärtushinnagud ei lubanud. Kas Kaspar oleks pidanud need hülgama ning laskma süütul kannatada? Raamat sellele vastust ei anna, sest seda teeb iga lugeja ise, kui selle raamatu läbi loeb. Mina arvan, et Kaspar käitus õigesti.

Ma südamest loodan, et mitte kusagil maailmas pole sellist klassi nagu selles raamatus. Et seda esitletakse nii julmana vaid põhjusel, et lugejat üles äratada ning panna mõtlema. Mõtlema, et me kõik saame tegelikult midagi muuta, tuleb vaid märgata ning sekkuda.

Goodreads

Kordemets, Gerda, 1960-
Klass : Ilmar Raagi filmi "Klass" ainetel
kujundanud Villu Koskaru
illustreerinud Kärt Koosapoeg
Tänapäev, 2013
280 lk.

Tuesday, May 10, 2016

Michio Kaku. Tulevikufüüsika

28. Raamat, mille kaas on sinu lemmikvärvi

Ma armastan merd ning sinine seostub mulle just merega. Originaalis on selle raamatu kaas sinisem.

Michio Kaku on New Yorgi ülikooli teoreetilise füüsika professor ning kirjutab sellest, kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu. Raamatus on 9 peatükki:

Arvutite tulevik,
Tehisintellekti tulevik,
Tulevikumeditsiin,
Nanotehnoloogia,
Energia tulevik,
Kosmoselendude tulevik,
Jõukuse tulevik,
Inimkonna tulevik ja
Üks päev elust aastal 2100.

Iga peatüki juhatab sisse tagasivaade minevikku, pilguheit olevikku ning järk-järgult koorub sellest välja tulevikunägemus. See tundus reaalne, kuid üllatuslikult mitte kuigi hirmus.Raamat oli minu jaoks väga huvitav, sain palju huvitavat teada.

1950. aastal avastati da Vinci käsikiri, mis sisaldas roboti visandit (lk. 23) (Da Vinci elas 15. sajandil)
Tulevik on juba kohal. See on vaid ebaühtlaselt jaotunud. /William Gibson/ (lk. 24)
Teaduse maht kahekordistub umbes iga kümnendiga. (lk. 27)
Teadus tekitab sama palju probleeme kui lahendab, kuid alati kõrgemal tasandil. (lk. 33)
Kuna valguslained võnguvad palju kiiremini kui helilained, suudavad need kanda tohutult rohkem informatsiooni. (lk. 52)
Inimese bioloogiline kell asub ajus silmade vahel nina taga. (lk. 70)
Arvuti ei ole nagu inimese aju. Aju on õppiv masin, samas arvuti on täna sama rumal kui eile. (lk.81)
Oleme alles faasis, kus emakese looduse kõige alamad olevused on nutikamad kui meie kõige targemad robotid. (lk.87)
Inimaju energiatarve on vaid 20 vatti. (lk. 101)
Roboteid ja inimesi eristab üks oluline omadus – võime näha oma tegude tulevasi tagajärgi. (lk. 107)
Kopsuvähi rakkudel on 23 000 mutatsiooni. Tavalisel suitsetajal tekib üks mutatsioon iga 15 suitsetatud sigareti kohta. (lk. 141)
Tarbitavate kalorite piiramine 30% ja rohkema võrra, pikendab eluiga 30% võrra. (lk.151)
HI-viirus muteerub nii kiiresti, et isegi kui leitakse vaktsiin ühe tüve vastu, muteerub see peatselt uude kategooriasse. (lk. 168)
Kui aatom oleks jalgpalliväljaku suurune, oleks staadion tühi, sest tuum oleks umbkaudu liivatera suurune. (lk. 177)
Kõige väiksemad molekulaartransistorid on grafeenist – ühe aatomi paksusest süsinikukihist – ning nende läbimõõt on 30 korda väiksem kui 30 nanomeetrit. (lk. 192) (nano- on 10-9)
Praeguseks on kõige keerukam kvantarvutitel läbi viidud arvutustehe 3x5=15. (lk. 194) (kvantarvuti on arvuti, mis viib arvutusi läbi aatomitega)
Inimkehas on üle 50 triljoni raku ja rohkem kui 1026 molekuli. (lk. 199)
Sajast turbiinist koosnev tuulepark võib töötada võimsusega 500 megavatti, mis on võrreldav tuhande megavatiga, mida saab ühest söe- või tuumaelektrijaamast. (lk. 212)
1000-megavatine tuumareaktor toodab aastas umbes 30 tonni kõrgradioaktiivseid jäätmeid. (lk. 217)
Tõenäoline, et 2100. aastaks oleme saatnud astronaudid Marsile ja asteroidide vöösse, uurinud Jupiteri kaaslasi ja teinud esimesed sammud sondide saatmiseks tähtede juurde. (lk. 287)
Teadus ja tehnoloogia on jõukuse mootorid. (lk. 290) (selle peaks meie juhtivpoliitikutele selgeks tegema)
Enne Gutenbergi oli kogu Euroopas kokku ainult 30 000 raamatut. (lk. 293)
Praegu räägitakse maailmas umbes 6000 keelt, 90 protsenti neist sureb lähikümnenditel välja. (lk. 321)
Teadus on korrastatud teadmised. Tarkus on korrastatud elu. /Immanuel Kant/ (lk. 338)

Goodreads

Kaku, Michio, 1947-
Tulevikufüüsika: Kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu
(Physics of the Future: How Science Will Shape Human Destiny and Our Daily Lives by the Year 2100, 2012)
tõlkinud Arko Olesk
Pilgrim, 2013
382 lk. 

Thursday, May 5, 2016

Sue Monk Kidd. Mesilaste salajane elu

27. Raamat "Moodsa aja" sarjast

Ei mäletagi täpselt, kuidas või kust see raamat mu lugemislisti sattus. Aga seal ta ootas kannatlikult 2 aastat, enne kui järg tema kätte tuli. Tänu väljakutsele, mille selgroog sai selle raamatu lugemisega murtud.

Romaan jutustab Lily Owenist, kelle senist elu on saatnud ähmane mälestus pärastlõunast, mil suri ta ema. Kui Lily ägeda loomuga mustanahaline "asendusema" Rosaleen solvab linna kolme kõige suuremat rassisti, põgenetakse Tiburoni - linna, kus on varjul Lily ema minevikusaladused. Kolm ekstsentrilist mesinikust õde võtavad nad ulu alla ning Lily pühendatakse mee, mesilaste ja Musta Madonna paeluvasse maailma.

Lily on 14-aastane tüdruk. Ta elab isaga, kes on tütre vastu väga karm. Rosaleen on nende majateenija. Lily põgeneb pärast järjekordset konflikti isaga.

See on raske, kuid väga helge lugu. Raskeks teeb selle kandam, mida üks 14-aastane laps kannab, aga ka olustik, kus tegevus toimub - lokkav rassism Ameerika Ühendriikides ajal, mil mustanahaliste õiguste nimel esimesi tõsiseid samme astutatakse. Paneksin selle juba loetud "Tappa laulurästast" ja "Koduabilise" kõrvale. Kunagi hiljem pärast "Koduabilise" lugemist tundsin, et rassism on selline teema, millest enam lugeda ei tahaks. Mingisugune ükskõiksus tekkis selle vastu. Aga see raamat muutis selle mulle taas sümpaatseks (kui nii võib öelda...). Toni Morrisoni "Armsa" lugemine kerkis igatahes taas päevakorrale.

Mulle meeldib mesilaste motiiv. See tasakaalustab suurepäraselt raskust, mida lugu kannab, ning muudab üldpilti helgemaks, soojemaks ja lootusrikkamaks. Seda raamatut lugedes tekkis endal ka soov need "koduloomad" soetada. Ma tean, nad vajavad tohutut hoolt, aga unistada ikka ju võib...

Mõned lõigud, mis mind liigutasid:

Täieliku Gospeli Pühaduse Kiriku palvemajas käimise oli ta juba aastaid tagasi lõpetanud, kuna see algas kell kümme hommikul ega lõppenud enne kella kolme pärastlõunal, ja nii palju usku võib isegi täiskasvanud inimese ära tappa, nagu ta ütles. (lk. 34)

See oli tõeline ilmutus – mitte see, et ma valge olen, vaid see, nagu võiks June mind siia mitte tahta minu nahavärvi pärast. Ma ei olnud teadnudki, et see võimalik on – põlata inimesi sellepärast, et nad on valged. (lk.86)

"Ma ei usu, et mul enam erilist tulevikku oleks nüüd, kus ma vaeslaps olen." Selle all mõtlesin ma põgenikuks olemist. Olukorda arvestades ei teadnud ma isegi seda, kas ma keskkooli saan minna.
Ta uuris oma sõrmi. Tundsin ta higi teravat lõhna. Tema särgi peal olid meeplekid, mis meelitasid ligi parvede kaupa kärbseid ja sundisid teda alatasa kätega vehkima.
Mõne aja pärast ütles ta: "Minul kah mitte."
"Mida sul mitte?"
"Ma ei tea, kas minulgi erilist tulevikku on."
"Miks mitte? Sina ei ole vaeslaps."
"Ei," ütles ta. "Mina olen neeger." (lk. 117)

Raamatu põhjal on valminud ka film. Vaatasin seda ka. Ei pettunud.

Goodreads

Kidd, Sue Monk, 1948-
Mesilaste salajane elu
(The Secret Life of Bees, 2001)
tõlkinud Johanna Ross
Varrak, 2008
287 lk.

Sunday, May 1, 2016

Andrus Kivirähk. Karneval ja kartulisalat

26. Aastal 2015/16 ilmunud lasteraamat

Ma pole varem Kivirähki lasteraamatuid lugenud. Tema looming mulle väga meeldib ning kui peaksin seda kuidagi ühe sõnaga iseloomustama, siis võiks see sõna olla crazy - pöörane ja ettearvamatu. "Karneval ja kartulisalat" seda kindlasti on.

Raamatus on 30 lühikest, aga väga löövat lugu. "Karneval ja kartulisalat" on esimese loo pealkiri. See on lugu lapse sünnipäevapeost, kus üks poiss väga palju süüa tahtis, selle asemel, et teiste lastega mängida. Poiss aga tiriti siiski kaasa karnevali mängima. Kui teised kehastasid ennast printsessideks, haldjateks ja päkapikkudeks, siis poiss maskeeris ennast leevikeseks, kes "söögimajja" sööma "lendas". Puänt oligi selles, et tema sõi ja teised vaatasid suu ammuli, sest leevikest ei tohi segada ega hirmutada.

Kuigi lood sisuliselt omavahel otseselt seotud pole, on lood ajaliselt järjestatud, algab talvel ja lõppeb jõuludega. Kõiki lugusid ühendab mingisuguse reaalse pildi olemasolu, mida vaadatakse hoopis isesuguse nurga alt. See vaade on samas vägagi loogiline, väga lähedane lapse loogikale. Näiteks on seal lugu tädist ("Tädike ja sirel"), kes soovis, et linnukesed tema akna alla sireli okstele kauemaks istuma jääksid. Ta riputas põõsale rasvapallid. Aga siis soovis ta oma aeda lapsi. Ta riputas põõsale komme ja lapsed tulid. Lõpuks olid põõsa otsas linnukesed, lapsed ja postiljon ning tädi oli väga õnnelik. Vot ise täiskavanuna ei tuleks selle pealegi...

Minu lemmiklugu on aga "Kuidas supikulp lasteaias käis". Huvitav oleks teada, kas päriselt ka sellist asja on juhtunud, et mõni laps mänguasja asemel supikulbi lasteaeda kaasa võtab. Igatahes on see väga armas ja südantsoojendav lugu.

Muidugi tahan kiita ka väga ilusaid ja vahvaid Heiki Ernitsa joonistatud pilte, mis muudavad lood tõeliselt elavaks.

Goodreads

Kivirähk, Andrus, 1970-
Karneval ja kartulisalat
illustratsioonid: Heiki Ernits
Varrak, 2015
128 lk.

Fjodor Dostojevski. Vennad Karamazovid, I osa

25. Raamat, mille oled saanud kingituseks

Aitäh, tädi Kreete, hea raamatu eest.

See on hea raamat, kuid siiski raske lugemine. "Kuritöö ja karistus" ja "Idioot" tunduvad mulle selle kõrval lasteraamatutena. Kui päris aus olla, seda raamatut ma päris läbi ei lugenudki, viimase, kuuenda osa juures andsin alla. Kuid lugesin viimase lehekülje ning sellest piisas, et tekiks huvi raamatu teist osa ka lugeda. Tundub, et alles seal tõsiselt põnevaks lähebki...

Raamatu tegevus toimub 19. sajandil Venemaal. Fjodor Karamazov on mõisnik, kelle päevad mööduvad alkoholi ja lõbusate naiste seltsis. Tal on 3 poega, kellest ta pole eriti kunagi hoolinud. Alles poiste täisikka jõudes muutub isa ja poegade suhtlemine tihedamaks. Kõik kolm suhet on väga erinevad - vihkamisest armastuseni. Mängus on raha ja naised.

Seda oli väga raske lugeda, sest tundub, et Dostojevksi on sellesse pannud kõik, mis tal veel südamel oli (see oli tema viimane romaan). Mind lugejana koormasid tohutult need pikad kirjeldused, arutlused, kiriku ja jumala teema... lehekülg lehekülje järel tihedat teksti, isegi taandridagi mitte. Oh, aga kindlasti võtan kunagi teise osa ka ette, sest tahan teada, mis meestest edasi sai.

Goodreads

Dostojevski, Fjodor, 1821-1881
Vennad Karamazovid. I osa
(Братья Карамазовы, 1880)
tõlkinud Virve Krimm
kujundanud Britt Urbla Keller
Varrak, 2015
399 lk.