Sunday, April 22, 2018

Frances Hodgson Burnett "Valge rahvas"

4. Raamat, mille said raamatuvahetusest, kasutatuna või said tasuta (13/53)

Sain raamatu Tartu Riiamäe uuskasutuskeskusest hinnaga 1.20. Raamatu soetasin just autori pärast.

Kes ei teaks "Salaaeda", "Väike lord Fautleroyd" või "Väikest printsessi"?! Sama autori sulest on ka "Valge rahvas". Minu ootused sellele olid kõrged, kuid kahjuks neile ei vastatud. Lugu räägib ühest Šotimaal elavast tüdrukust, kes näeb ja suhtleb vaimudega, nn valge rahvaga. Idee iseenesest mulle väga meeldib ja kirjakunstiliselt on ilus, šoti olustik on suurepäraselt edasi antud, kuid sisult kuidagi pealiskaudne ja lühike. Võibolla sobibki lastele paremini...

Frances Hodgson Burnett "Valge rahvas" ("The White People", 1917)
tõlkinud Margit Peenoja
Fantaasia, 2004
84 lk.

Bernd Nielsen-Stokkeby "Mälestusi Eestimaalt"

11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi (12/53)

Autor on baltisakslane, kes kirjutab oma lapsepõlvest, ülikooliajast ning II maailmasõja sõjamälestusi, mis seotud Eestiga. Taasiseseisvumise eel ja järel külastas ta tihti Eestit ning oli riigi ülesehitamise tunnistajaks.

Sattusin seda raamatut lugema põhjusel, et autor on tugevalt seotud Põlvaga. Raamatust sain head aimu tolleaja linna ilmest jm. Lugu oli väga huvitav ja nauditav kuni teemaks tuli taasiseseisumisaegne periood. See oli minu jaoks liialt tuim poliitiline jutt, mis ei pakkunud eelnevaga võrreldavat naudingut. Kuid soovitan seda kindlasti igale põlvamaalasele.

Bernd Nielsen-Stokkeby "Mälestusi Eestimaalt" ("Baltische Erinnerungen. Estland, Lettland, Litauen zwischen Unterdrückung und Freiheit", 1990)
tõlkinud Ursula Põks
Perioodika, 1993
111 lk.

Jo Nesbø "Prussakad" / "Päästja" (Harry Hole, #2 ja #6)

6. Mitu (või üks) raamat samalt autorilt, et kokku tuleks 700 lk.(11/53)

Kokku 773 lk.

"Prussakad" on Harry Hole sarja 2. ja "Päästja" 6. raamat. Alustasin mõned aastad tagasi kolmandast raamatust ning lugesin järjest veel 2 otsa. Ehk siis 2. ja 6. osa lugemine oli loogiline jätk.

Teadaolevalt saavutas autor suurema tähelepanu alles kolmanda raamatuga. Ning minu arvates on iga järgmine veelgi parem olnud. Taseme vahe tuli neid (2. ja 6.) järjestikku lugedes väga ilmselt esile ning annab lootust, et seitsmenda ja kõigi järgmiste osade lugemine pakub vähemalt sama suurt naudingut kui kuues. Ehk "Prussakad" oligi selline harju keskmine krimka, kuid "Päästja" oli ikka tõsiselt hea, väga raske oli seda mitte lugeda.

Jo Nesbø "Prussakad" ("Kakerlakkene", 1998)
tõlkinud Sigrid Tooming
kujundanud Eiko Ojala
Varrak, 2015
326 lk.

Jo Nesbø "Päästja" ("Frelseren", 2005)
tõlkinud Maarja Siiner
kujundanud Eiko Ojala
Varrak, 2012
447 lk.