Raamatu nimiloos "Seitseteist tundi plahvatuseni" ei lasta mitte midagi õhku, vaid peategelaseks on ülielava ettekujutamisvõimega agar poiss, kes loeb lihtsalt palju põnevuslugusid ning püüab selle kõrvalt läbida oma isiklikku missiooni, järgmiseks päevaks kõigis ainetes hindeks viis saada.
Kõige lõbusam on minu arvates jutt "Vana vaat". Selles loos veeretavad lapsed üht kooli juures vedelevat vana vaati, millel märgitud kuupäev ja kellaaeg, mille nende õpetaja oli sinna üles tähendanud kui kuupäeva, millal kavatseb lahkumisavalduse anda, sest ei suuda enda arvates olla hea õpetaja.
Mulle väga meeldivad Rannapi koolilood. Need on muhedad ja südantsoojendavad. Ka neis lugudes on mingi oma tarkusetera või vimpka sees.
Rannap, Jaan, 1931-
Seitseteist tundi plahvatuseni
illustreerinud Olev Soans
Eesti Raamat, 1975
103 lk.
No comments:
Post a Comment