Rabindranath Tagore. Laevahukk

4. „Keeruta gloobust“ ehk sule silmad, suska näpp kaardile või gloobusele. Ava silmad, vaata kuhu sõrm sattus ja loe raamat mõnelt selle maa kirjanikult.

Gloobust mul pole, seega kasutasin atlast. Sõrm sattus Indiale. Mulle see täitsa sobis, sest raamatut polnud vaja kaugelt otsida. "Laevahukk" oli mu lugemislistis juba kauemat aega oma järge oodanud.

Raamatu tagakaanel seisab: "Laevahukk" on india silmapaistva kirjaniku Rabindranath Tagore üks populaarsemaid teoseid. Raamatus tutvustatakse india intelligentsi keskkihi elu möödunud sajandi (19. sajandi) teisel poolel. Sügavalt ning psühholoogiiselt paljastab kirjanik vastuolu inimese ja ühiskonna vahel, kus keskaegsed traditsioonid omasid veel suurt erikaalu.

Rameš on noor mees Kalkutast, kes lõpetanud just õigusteaduse õpingud. Ta on sage külaline sõbra ja ülikoolikaaslase Džogendra juures. Rameši ja sõbra õe Hemnalini vahel tekib säde ning ka tüdruku isa on noorte abielu poolt. Kui aga Rameš pöördub tagasi isakoju, selgub, et talle on kaasa juba valitud ning pulmad õige pea tulemas. Algab teekond pruudi juurde mööda Gangest, satuvad aga tormi kätte ning laevad upuvad. Ärgates leiab Rameš ennast liivaseljandikul pruudirõivas Kamalaga, kes teda ekslikult oma abikaasaks peab. Mõlema perekonnad on hukkunud ning ta võtab tüdruku oma hoole alla, kuid samas peab pulmaplaani ka Hemnaliniga. Kui aga tüdruku perekonnale saab teatavaks, et Ramešil on juba naine jäävad pulmad katki ning Rameš rändab Kamalaga sisemaale. Rameš aga ei suuda Hemnalini unustada. Hemnalinile aga leitakse uus kavalerikandidaat, arstina töötav Nalinakša.

Edasi läheb lugu nagu mehhiko seebis. Surnuks peetud inimesed ei ole tegelikult surnud ning abikaasad leiavad tee tagasi teineteise juurde. Kuna lõplik lahendus ei olnud täielikult ootuspärane, siis seebiks seda siiski ei nimetaks. Selles on paras ports pinevust ning romantikat. Lugedes hakkas kohe Bollywoodi film silme ees jooksma. Suurimaks väärtuseks on sellel ilmselgelt siiski tolle aja india ühe ühikonnakihi elu-olu kujutamine.

Tagore (1861-1941) oli mitmekülgne mees. Teda tuntakse india kirjaniku, helilooja, filosoofi, kultuuri- ja rahvustegelasena. Kirjutanud hulgaliselt luuletusi, näidendeid, romaane, kooliõpikuid jm. 1913. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia. "Laevahuku" lugemine oli silmaringi avardamiseks omal kohal, kuid kahtlen, kas mõnda tema romaani veel loen. Luulega on küll huvi lähemalt tutvuda.

Tagore, Rabindranath
Laevahukk
(নৌকাডুবি, 1906)
kaas: J. I. Witam
 Athena, 1996
330 lk.

Agnès Martin-Lugand. Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi

3. Raamat, mille valid pealkirja järgi, sisututvustust lugemata.

Pealkiri on sel raamatul tõesti pikk, ilus ja ahvatlev. Arvan, et paljud raamatusõbrad haaraks selle järele ilma tutvustusse süvenemata.

"Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi" on Pariisi kirjanduskohvik, mida peab 31-aastane Diane oma geist äripartneri Felixiga. Pärast seda kui Diane kaotab avariis oma abikaasa Colini ja väikese tütre Clara, variseb tema maailm kokku. Isegi veel aasta pärast juhtunut veedab ta oma päevi kodus nelja seina vahel vegeteerides ning leinates. Siis aga otsustab ta sõita Iirimaale, sest just sinna soovis Colin kunagi reisida.

Ta üürib maja mere ääres ühes väikses külakeses. Temast saab naaber tugevale mühaklikule mehele, Edwardile, kellega kohe ka konfliktid tekivad. Iirimaa karmivõitu kliima ja karune mees ravivad Diane hingehaavad.

Pärast "Valgus ookeanide vahel" lugemist tundub see raamat võrdlemisi pealiskaudne, kuigi teema iseenesest on tõsine. Kahjuks ei suuda see mind täielikult kaasa haarata. Õnneks on raamatus siiski lõbusust ja lustlikkust, mis on minu arvates ka selle suurim väärtus. Süžeekäikudelt meenutab väga naistekat, kuid lõpuks leian, et ikka päris ei ole ka. Arvan, et kui keegi soovib midagi tõsist kerges kuues tilga huumoriga, siis on just see raamat õige.

Tunnen, et olen raamatu pealkirja tõttu veidi petta saanud, sest see pole ei raamatutest ega nende lugemisest, küll aga õnnelikest inimestest või (taas) selleks saamisest.

Martin-Lugand, Agnès
Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi
(Les gens heureux lisent et boivent du café, 2012)
tõlkinud Pille Kruus
Tänapäev, 2014
149 lk.

M. L. Stedman. Valgus ookeanide vahel

 

2. Raamat, mille tegevus toimub riigis, kus tahaksid kindlasti ära käia.

Minu unistuste maaks on Austraalia, mida kindlasti kunagi ka külastan. Just seal toimubki raamatu "Valgus ookeanide vahel" tegevus.

Janus Rock on väike saareke Edela-Austraalias. Seal on majakas, mis näitab teed kahe ookeani, India ookeani ja Lõuna ookeani, vaheli liiklevatele laevadele. I maailmasõda on lõppenud ning sõjast eluga naasnud austraalia mehed püüavad leida oma kohta ühiskonnas. Seal hulgas Tom. Temal on hästi läinud, sest paljud naasnud mehed leiavad oma koha hooldekodust, kuid tema on jäänud väliselt sõjast puutumata. Ta tunneb ennast süüdi, et tervelt tagasi tuli. Püüdes sisimas rahu leida, võtab ta vastu teenistuse Janus Rocki majakavahina. See on üksildane, tuuline paik keset merd, mis on ideaalne paik üksi olemiseks. 

Tema tee aga ristub noore tütarlapse Isabeliga. Nad abielluvad ning naisest saab tema kaaslane meretagusel saarel. Nad unistavad lapsest, kuid saatus tahab teisiti. Nad elavad läbi juba kolmanda nurisünnituse, siis aga uhutakse rannale paat surnud mehe ja nutva imikuga. Nad matavad mehe ning jätavad lapse endale, juhtunust kellelegi teatamata. Mõned aastad hiljem ilmneb tõde, et meest ja last leinab taga mehe abikaasa ja lapse ema. Keeruline olukord paneb proovile Tomi ja Isabeli armastuse ning otsustab inimeste saatuse.

Mulle meeldis foon, mis seda raamatut lugedes tekkis. Selleks oli mere lõhn ja meremüha. Erakordseks teeb selle kerge kuid sügav kirjutuslaad. Mitte midagi ei öelda päris otse, kuid emotsionaalselt torkab jutustus just kõige sügavamale hingesoppi. Mulle sellised raamatud väga meeldivad, mis lasevad endal kaasa mõelda ja mis veel olulisem, kaasa tunda. Muidugi on ka teema äärmiselt tundlik. Ema armastus oma lapse vastu. Olukorrale, millesse Tom ja Isabel sattusid, ei ole ühest ja kerget lahendust.

Tunnistan, et algul hoidsin sellesse raamatusse suhtumises teatud distantsi. Nagu ma tavaliselt (värskete) bestselleritega teen. Mul on väga hea meel, et mu suurim hirm, et see raamat mulle ei meeldi, ei saanud teoks. See on imeline! Suurepäraselt kirjutatud raamat.

Veidi kriitikat saab ainult kaanekujundus. Inimesele, kes filmi pole näinud, ütleb see pilt minu arvates väga vähe ehk minu arvates müüks majakas esikaanel paremini (majakas on tagakaanel).

Stedman, M. L.
Valgus ookeanide vahel
(The Light Between Oceans, 2012)
tõlkinud Bibi Raid
Pegasus, 2016
391 lk.

Sarah Morgan. Aisakellad lumes

1. Raamat, mille tegevus toimub jõulude ajal.

Kayla Green on noor inglannast tunnustatud PR-spetsialist New Yorgis. Tema elu on tema töö. Kui ta oli 13-aastane, varises tema maailm kokku, sest sai teada, et oli kogu oma senise elu elanud vales. Tema suhted vanematega halvenesid ning perekond kaotas tema jaoks tähenduse.

Jackson O'Neil on ärimees Vermontist, kes pärast isa surma on pöördunud tagasi vanematekoju, juhtima talipuhkusi pakkuvat ja vahtrasiirupit tootvat pereettevõtet ning päästma seda pankrotist, mis hävitakse perekonna mitme põlvkonna töö. Jackson soovib teha pereäris kulukaid muutusi, kuid tema vanaisa seisab sellele väga vastu.

Jackson palkab agentuuri, kus Kayla Green töötab ning soovib just naist pereärile reklaamikampaaniat korraldama. Kayla Green sõidab jõulueelseks nädalaks Vermonti olukorraga lähemalt tutvuma. Maaliliselt romantilise talvemaastiku, vastupandamatult seksika Jacksoni ning tema kokkuhoidva perekonna keskel naine murdub ning leiab õnne ja armastuse.

See raamat sattus mu nimekirja just selle väljakutse punkti tõttu. Otsisin raamatukogu e-kataloogist jõuluteemalisi raamatuid ning see juhtus olema üks esimesi nimekirjas. "Aisakellad lumes" on triloogia 1. raamat, "Ootamatult eelmisel suvel" 2. raamat ja "Võib-olla nende jõulude ajal" 3. raamat. Jacksonil on kaks venda ning 2. raamat on tema vennast Seanist ning 3. raamat Tylerist.

Ei mäletagi, millal viimati mõnda naistekat lugesin. Vahelduseks oli päris hea midagi kerget lugeda, kuid nii köitev see minu jaoks polnud, et ka järjed ette võtta. Jacksoni ja Kayle omavaheline keemia mind kuigivõrd ei erutanud. Kui seksistseenid välja jätta, oleks raamatu üldmulje minu jaoks parem olnud. Vaatamata sellele kiskus see siiski paar korda ka pisara välja. Hinge läks just kõik see, mis puudutas perekonnaliikmete omavahelisi suhteid: Tyleri suhe oma tütrega, Jacksoni suhe vanaisaga ning veidi värinaid tekitas ka Kayla minevikuga seotu. Arvan, et naistekafännidele võib see päris häid elamusi pakkuda.

Morgan, Sarah
Aisakellad lumes
(Sleigh Bells in the Snow, 2013)
inglise keelest tõlkinud Ülle Jälle
Ersen, 2014
376 lk.

August Jakobson. Vaeste-patuste alev

Üllatusteema: Üks raamat ERRi kultuuritoimetuse valikust 90 raamatut 90 päevaga.

See sattus mu lugemislisti raamatust "101 Eesti kirjandusteost". Ootas seal kannatlikult umbes 2 aastat, kuni talle lugemise väljakutses sobiva punkti leidsin. Jälgisin ka Vikerraadio saadet "90 raamatut 90 päevaga".

Raamatu tegevus toimub 1920ndatel aastatel. Vaeste-patuste aleviks nimetatakse agulit, kus töölisklass kasinates tingimustes elab. Raamat jälgib ühe perekonna lugu rahutul ajal vastloodud Eesti Vabariigis. Lüünede perekonda kuuluvad isa, ema ja 4 kodus elavat last. Üks poegadest on surnud, üks tütar on vangis ning üks täiskasvanud laps, pereema vallaslapsena sündinud poeg Alleksander, saabub koju pärast aastaid kestnud teenistust sõjaväes.

Agulirahva elu on raske. Töökohti kaotatakse, töölisi lastakse lahti. Mure järgmise päeva leiva pärast on igapäevane. Sellistes oludes on kommunismiideedel kerge idaneda. Alleksader seob end vasakpoolsetega, et kuidagigi töölisrahva olukorda parandada. Rahutused aga surutakse maha ning tema kaasvõitlejad tapetakse. Alleksander aga kuulutatakse tagaotitavaks. Saatus ei hellita ka teisi Lüünede lapsi. See lugu on masendav ja kurb. Iga kord kui veidigi lootust tekib paremale elule, tabab saatus neid inimesi aga veelgi suurema pauguga.

Ilmselgelt jutustab see vaid ühe eesti rahvakillu lugu sel keerulisel ajajärgul, kuid sellepärast ei tohiks selle tähtsust siiski alahinnata. Pilt, mis raamatut lugedes tekib, on tõepärane. Hakkasin mõistma neid eestlasi, kes seisid sel ajal kommunismi eest ning tõesti soovisid paremat elu rõhutud rahvale.

Raamat sai 1927.aastal kirjastuse Loodus romaanivõitlusel 1. koha.

Kuna see oli August Jakobsoni debüütromaan, siis võiks seda ka väljakutse 38. punkti alla paigutada.

Jakobson, August, 1904-1963
Vaeste-patuste alev (1927)
järelsõna: Rein Veidemann
kaanefoto: Jarek Jõepera
Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009
432 lk.

Lugemise väljakutse 2017 algab

Tänavused väljakutse teemad ja loetavad raamatud on järgmised:

○ Üllatusteema: Üks raamat ERRi kultuuritoimetuse valikust 90 raamatut 90 päevaga.
August Jakobson „Vaeste-patuste alev“

○ 1. Raamat, mille tegevus toimub jõulude ajal.
Sarah Morgan „Aisakellad lumes“

○ 2. Raamat, mille tegevus toimub riigis, kus tahaksid kindlasti ära käia.
M. L. Steadman „Valgus ookeanide vahel“

○ 3. Raamat, mille valid pealkirja järgi, sisututvustust lugemata.
Agnes Martin-Lugand „Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi“

○ 4. „Keeruta gloobust“ ehk sule silmad, suska näpp kaardile või gloobusele. Ava silmad, vaata kuhu sõrm sattus ja loe raamat mõnelt selle maa kirjanikult.
Rabindranath Tagore „Laevahukk“

○ 5. Raamat, mille tegelane töötab sinuga samal erialal/ametis.
Haruki Murakami „Kafka mererannas“

○ 6. Väga ilusa (erilise) kaanekujundusega raamat.
Jeannette Walls „Klaasloss“

○ 7. Skandinaavia kirjaniku raamat, mis ei ole kriminull või põnevik.
Selma Lagerlöf „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi“

○ 8. Raamat kirjastuse Tänapäev sarjast „Punane raamat“.
Hermann Hesse „Stepihunt“

○ 9. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud, aga mingil põhjusel pole veel lugenud.
Arved Viirlaid „Ristideta hauad“

○ 10. Raamat, mida kunagi ammu lugesid ja mis jättis sulle tol hetkel nii vägeva mulje, et mäletad seda emotsiooni tänaseni.
Victor Hugo „Jumalaema kirik Pariisis“

○ 11. Raamat, mis on ilmunud sinu sünniaastal.
Raymond Chandler „Naine järves“

○ 12. Raamat, mille tegevus toimub süngel sügisel või külmal talvel.
Philip Pulmann „Kuldne kompass“

○ 13. Raamat, mis oli nooruspõlves sinu ema või isa lemmik.
Konstantin Paustovski „Valitud teosed“

○ 14. Raamat, mida loetakse mõnes filmis.
Herman Melville „Moby Dick“

○ 15. Raamat, kus on üle 700 lehekülje.
Charles Dickens „David Copperfield“

○ 16. Raamat ühe ajaloolise isiku elust.
Alexandre Dumas „Kuninganna Margot“

○ 17. Raamat, mille pealkirjas on 5 sõna.
Mark Haddon „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“

○ 18. Raamat, millest sel aastal (2017) film linastub.
Dave Eggers „Ring“

○ 19. Raamat sellise maa kirjanikult, mille kirjandust sa varem lugenud ei ole.
Gabriel Garcia Marquez „Sada aastat üksildust“

○ 20. Raamat, mille on kirjutanud sinu kodukohas elanud või elav kirjanik.
Kiiri Saar „Ruubeni liblikad: Krisipiia“

○ 21. Kunstiraamat või kunstniku elulugu vm kunstiga seotud raamat.
Salvador Dali „Geeniuse päevik“

○ 22. Sinu lapsepõlve lemmikraamat.
Jane Patience „Savipoti-Tobi soovikaev“

○ 23. Raamat, mille tegevus toimub kosmoses.
Robert A. Heinlein „Tähesõdalased“

○ 24. Raamat, mida tahad väga lugeda, aga mis ei lähe ühegi väljakutse teema alla.

○ 25. Sinu lemmikkirjaniku raamat, mida sa veel lugenud ei ole.
John Steinbeck „Hiirtest ja inimestest“

○ 26. Õudukas, väga sünge sisuga raamat.
Cormac McCarthy „Tee“

○ 27. Raamat kirjastuse Varrak sarjast „Varraku ajaviiteromaan“.
Joanna Trollope „Hispaania armuke“

○ 28. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast „Põhjamaade romaan“.
Frans G. Bengtsson „Orm Punane“

○ 29. Raamat, mille pealkirjas on mingi ilmastikunähtus.
Aadu Hint „Tuuline rand“

○ 30. 33. raamat sinu kodu raamaturiiulis.

○ 31. Raamat, mille kaanepildil on üks eemalduv inimene.
Patrick Rothfuss „Tuule nimi“

○ 32. Raamat, mille kaanepildil on kaunis kleidis naine.
Emily Bronte „Vihurimäe“

○ 33. Raamat, mille põhjal on tehtud film.
Paul Kuusberg „Andres Lapeteuse juhtum“

○ 34. Raamat, mille suhtes on sul eelarvamused.
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“

○ 35. Raamat, mille pealkirjas on värv.
Nathaniel Hawthorne „Tulipunane kirjatäht“

○ 36. Mitteilukirjanduslik raamat.
Randall Munroe „Mis oleks, kui…“

○ 37. Raamat, mille tegevus toimub mõnes suurlinnas.
Victor Hugo „Hüljatud“

○ 38. Autori debüütromaan.
Enn Vetemaa „Monument“

○ 39. Mõne rahva müüdid või muistendid.
„Iiri muinasjutud ja muistendid“

○ 40. Raamat, mida sa mäletad oma lapsepõlvekodu riiulilt.
E. B. White „Charlotte koob võrku“

○ 41. Raamat, mille pealkirjas on number 7 või 17.
Jaan Rannap „Seitseteist tundi plahvatuseni“

○ 42. Raamat autorilt, keda Lugemise väljakutse grupis aastal 2016 kõige enam loeti.
Robert Galbraith „Kus on kurja kodu“

○ 43. Raamat, mille leiad raamatukogu „uue kirjanduse“ või „populaarse kirjanduse“ väljapanekust.

○ 44. Ulmekirjanduse klassikasse kuuluv raamat.
Stanislaw Lem „Tagasitulek tähtede juurest“

○ 45. Raamat nimekirjast 1001 või 101 raamatut, mida elu jooksul lugeda.
Raimond Kaugver „Põhjavalgus“

○ 46. Raamat, mille kaanepildil on raamat.
Cornelia Funke „Tindisüda“

○ 47. Kaks samasuguse pealkirjaga raamatut.
Helga Nõu „Tiiger, tiiger“, Les Martin „Tiiger, tiiger“

○ 48. Raamat, mille tegevus toimub väljamõeldud maailmas.
Arthur C. Clarke „Linn ja tähed“

○ 49. Raamat Eesti Riikliku Kirjastuse sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“.
Aleksander Beljajev „Amfiibinimene. Maailmavalitseja“

○ 50. Raamat autorilt, keda aastal 2016 grupis ei loetud.
Valmar Adams „Esta astub ellu“

○ 51. Erootiline romaan.
Pierre Choderlos de Laclos „Ohtlikud suhted“

○ 52. Raamat, mille tegevus toimub üksildases majas või paigas.
Katrin Pauts „Politseiniku tütar“

Lugemisaasta 2016

Jaanurikuu on juba täies hoos. Parem hilja kui mitte kunagi teha väike kokkuvõte möödunud lugemisaastast.

102 raamatut
27 354 lehekülge
Kõige õhem raamat 35 lk Jaan Oks "Tume inimeselaps"
Kõige paksem raamat 1082 lk Jaan Kross "Kolme katku vahel"
Keskmine raamatu paksus 268 lk.

Parimaiks pean "Harry Potter ja tarkade kivi", "Tuhat hiilgavat päikest", "Krahv Monte-Cristo", "Siddhartha", "Hommiku pool Eedenit", "Mahtra sõda", "Kolme katku vahel", "Schindleri nimekiri", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Mängult on päriselt", "Rohelise päikese maa", "Kunksmoor", "Teraspoiss", "Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis", "Aatomiku juhtumused", "Agu Sihvka annab aru" ja "Pipi Pikksukk".
Avastasin enda jaoks lastekirjanduse. Selle hulgast suurepärast teost leida tundub palju tõenäolisem, kui muu ilukirjanduse seast.

Lisaks siin tutvustatud raamatuile lugesin veel:
Dale Carnegie "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi".
Boriss Volodin "Maailma raamatukogude ajalugu";
Kersti Unt, Marja Unt "Seilates sadamata",
Charles Martin "Mägi meie vahel",
"Varamu lummuses",
Liina-Mai Tooding "Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes",
Richard Janno "Vutimehed. Kassisaba poisid",
Ansomardi "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud",
Charles Perrault jt "Hane-ema jutud",
Dirk Walbrecker "Kambalugu",
Diana Leesalu "Mängult on päriselt",
Karl August Hindrey "Lõhkiläinud Kolumats",
Wilhelm Busch "Lugusid",
Oskar Luts "Nukitsamees",
Irma Truupõld "Rohelise päikese maa",
Ursula K. Le Guin "Meremaa võlur",
Aino Pervik "Kunksmoor. Kunksmoor ja kapten Trumm",
Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused",
Jüri Parijõgi "Teraspoiss",
Aino Pervik "Paula esimene koolipäev",
Aino Pervik "Paula lumememm",
Aino Pervik "Kersti sõber Miina",
Anett Tuisk "Tulevikuta lootus",
Robert Vaidlo "Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis",
Vladimir Beekman "Aatomiku juhtumused",
Edmund Niziurski "Marek Pieguse uskumatud seiklused",
Jaan Rannap "Agu Sihvka annab aru",
Ruth Vassel "Sukk ja saabas",
Silvia Rannamaa "Kadri",
Edgar Valter "Pokuraamat",
Astrid Lindgren "Pipi Pikksukk".

Soovin kõigile head ja põnevamat uut lugemisaastat!