Arthur C. Clarke. 2001: Kosmoseodüsseia

7. Raamat, mille tegevus on kirjutamise ajal toimunud tulevikus, aga nüüdseks on see tulevik juba möödas

Tegevus algab 3 miljonit aastat tagasi, kui Maal elasid alles inimese eellased. Tänapäeva Aafrika alale kerkib saladuslik must monoliitne risttahukas, mis kiirgab tugevat magnetvälja. Samasugune risttahukas leitakse aastal 1999 Kuu pinnasest. Kaks aastat hiljem, 2001 algab kosmoseretk selle loojateni jõudmiseks.

Raamat ilmus 1968 koos samanimelise filmiga. Stsenaariumi autorid olid Stanley Kubrick ja Arthur C. Clark. Raamat ongi filmistsenaariumi põhjal kirjutatud. Seda on ka tunda, sest pikad kirjeldused tundusid minu jaoks igavad, mis filmis ilmselt on palju efektsemalt välja mängitud. Lugemise ajal kippusid mõtted tihti uitama minema. Õnneks kosmoseteemast mitte kuigi kaugele. Hakkasin mõtlema hetkel populaarsele lameda maa teooriale... ja hetke kosmosevallutamise saavutuste peale. Põhimõtteliselt on ju tõesti jõutud nii kaugele nagu raamatus kirjas. Tõsi, pole baasi Kuul ja mehitatud lende kaugemale päikesesüsteemi pole tehtud, kuid mehitamata lende küll. Seega tegelikult oleme isegi kaugemale arenenud: Nõukogude Liit on lagunenud ja info salvestamine magnetlindile tundub praegu ürgaegne.

Tõsisele kosmosehuvilisele on see kindlasti väärt lugemine, kuid ilukirjanduslikkust isegi fantaasiat jäi minu jaoks väheks. Aga kui ma ei eksi, siis ei olnudki selle eesmärk midagi väga ulme-fantastilist teha, vaid tõsimeeli peaasjalikult kujutada tulevikku sellisena nagu seda siis nähti.

Goodreads

2001: A Space Odyssey, 1968

Clarke, Arthur C., 1917-2008
2001: kosmoseodüsseia / tõlkinud Lennart Lepajõe; toimetaja Helle Tiisväli; kujundanud Tarmo Puudist
Kupar, 1999
362, [1] lk.

Jaanus Vaiksoo. Gailit ja Nipernaadi

Väljakutseväline raamat

Vaiksoo, Jaanus, 1967-
Gailit ja Nipernaadi
Koolibri, 1995
95, [1] lk.

See on Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust õppinud autori magistritööst "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" väljakasvanud raamat. Selles tutvustatakse Gailiti loomingut laiemalt, püütakse leida põhjendust "Toomas Nipernaadi" populaarsusele lugejate hulgas ning tutvustatakse kuut lugemismudelit:

"Toomas Nipernaadi" kui autobiograafia;
"Toomas Nipernaadi" kui müüt;
Toomas Nipernaadi - kelm, narr, vagabund ja kurva kuju rüütel;
"Toomas Nipernaadi" kui arengulugu;
"Toomas Nipernaadi" kui ühiskonnkriitiline satiir;
"Toomas Nipernaadi" kui armastusromaan.

Väga hea, ülevaatlik raamat Gailiti loomingust.

Lewis Carroll. Alice Imedemaal

6. Raamat, mille peategelane on laps

Kummaline, et ma polnud seda raamatut lapsepõlves lugenud. Ma alustasin seda, kuid kunagi ei lõpetanud ja nüüd sain aru miks. See on väga segane ja ebaloogiline raamat. Ju ma siis polnud kuigi elava fantaasiaga laps. Aga täiskasvanuna mõistan seda raamatut palju paremini. Kuigi minu arust seda polegi vaja mõista. See on lihtsalt ühe lapse unenägu. Arvan, et kellegi unenäod ei ole loogilised. Alice'i unenägu oli minu arvates kohati päris košmaarne. Eriti Ärtuemanda pidev soigumine "Pea maha tal!". Või siis see Hertsoginnat ja põrsas-last panniga loopiv teenija. Õudne ju! Tore, et see unenägu kuigi kaua ei kestnud ja veel parem see, et see Alice'ile mingisuguseid komplikatsioone ei paistnud tekitavat :)

Lapsena oli meil kodus ka saksakeelne "Alice im Wunderland". Ma ei lugenud seda, kuid selles olid väga ilusad pildid, mida armastasin vaadata.

Goodreads

Alice's Adventures in Wonderland, 1865

Carroll, Lewis, 1832-1898
Alice imedemaal / inglise keelest tõlkinud Jaan Kross; illustreerinud Vive Tolli
Tallinn : Eesti Raamat, 1971
104 lk.

Lugemisaeg 27. jaanuar
+18 päeva

John Steinbeck. Vihakobarad

5. Raamat, mis on saanud Pulitzeri preemia

Ameerika Ühendriigid, Oklahoma. 1930ndad. Majanduskriis ja põllumajanduse mehhaniseerimine jätab koduta tuhanded maapiirkondade perekonnad. Tom Joad on noormees, kes pärast mõneaastast vanglakaristust ja tingimisi vabanemist naaseb kodukohta. Tema perekond on üks tuhendetest, kes otsustab oma senisest kodukohast lahkuda ja Californias uut elu alustada. See on lugu perekonna katsumustest teel läände ning meeleheitlikust võitlusest ellujäämise nimel Californias .

See on raamat inimlikkusest. Selles vastanduvad kaks poolt. Ühel pool kapitalistid, kes minetavad igasuguse inimlikkuse äri ja raha huvides. Teisel pool lihtinimene, kes sellises olukorras raskete valikute ees seisab, püüdes säilitada oma inimlikkuse ja hoida koos oma perekonda.

Mulle väga meeldis see raamat. Kirjeldused on üksikasjalikud. Tegelaste mõtted ja teod on väga loomulikult edasi antud, kohati sai isegi muiatud. Tausta avavad üldised olustikukirjeldused. Mulle seostusid lugedes eestlaste küüditamine ja isegi tänapäeva pagulaste teema. Nad olid sunnitud kodudest lahkuma ning hiljem taluma kohalike hukkamõistvat suhtumist. Seega paralleelid tänapäevaga on täiesti olemas.

Pälvis Pulitzeri preemia 1940. aastal.

Goodreads

The Grapes of Wrath, 1939

Steinbeck, John, 1902-1968

Vihakobarad / inglise keelest tõlkinud Juhan Lohk ; illustreerinud Richard Kaljo

Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964

548 lk.

Jonas Jonasson. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus

Allani sõbrad ja tuttavad

4. Pööraselt naljakas raamat

Raamatu peategelane on Allan Karlssoni nimeline mees. Tegevus algab tema 100. sünnipäeval, ta põgeneb vanadekodust. Teda ootavad ees uskumatud seiklused. Aga mitte ainult. Selgub, et kogu tema elu on olnud üks suur seiklus ning kõik see saab selle raamatu kaante vahel ära jutustatud. See on jutustus, mis hargneb paralleelselt minevikus ja olevikus, et lõpuks välja jõuda sinna, kust lugu algas.

Seda võib pidada ka kriminaalromaaniks. Toimuvad mõrvad, uurijad toimetavad, aga...

Minu jaoks ei olnud see pööraselt naljakas selle otseses mõttes. Ma ei peatunud lugemisel naermise tõttu kordagi. Aga see on vaatamata sellele vägagi naljakas. Ma olen lugejana lihtsalt väga pikaldane. See on lihtsalt nii uskumatu lugu. Samas vägagi hariv, õpetab ajalugu tundma.

Vaatasin peale raamatu lugemist filmi. No see oli raamatu kõrval vaid hale vari. Kes filmi näinud ja sellega rahule jäänud, peaks kindlasti raamatut lugema, et tõelist naudingut kogeda.

Goodreads

Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann, 2009

Jonasson, Jonas, 1961-
Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus / rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp ; [toimetanud Kadi-Riin Haasma ; kujundanud Anne Pikkov]
Tallinn : Varrak, 2012, 2014
311, [1] lk. ; 21 cm

Lugemisaeg 12.-19. jaanuar

+12 päeva

J. K. Rowling. Harry Potter ja tarkade kivi

3. Võlukunsti raamat

See on raamat, mis ilmselt tutvustamist ei vaja. Kõik teavad seda. Ja kõik peaksid seda lugema, sest see on seda väärt. Kui osutub igavaks, siis vähemalt tead, et pole seda väärt...

Kui Potteri-hullus 2000ndate algul pihta hakkas, olid mul lihtsalt muud tegemised ja muud huvid, et sellega koheselt kaasa minna. Varasemad kokkupuuted piirdusid kolmanda osa (Harry Potter ja Azkabani vang) kinokülastusega ja sama raamatu soetamisega. Isegi lugemist alustasin, kuid esimesest peatükist vist kaugemale ei jõudnud. Ma tõesti üritasin...

See on üks mu viimase aja parimaid lugemiselamusi. Rowling oskab kirjutada! Oleksin pidanud seda juba varem uskuma, sest Cormoran Strike'i lood ju mulle väga meeldivad. Aga no Potter on ikka klass omaette. Isu tekitamiseks on raamat just paraja paksusega. Lisasin teise osa (saladuste kamber) to-read listi, et oma hajameelsuses seda lugeda ei unustaks (nii palju häid raamatuid on järjekorras). Kui ma ennast selle väljakutsega seoses nii palju ei piitsutaks, siis võiks ju selle kohe ette võtta. Aga kahjuks peab veel oma järge ootama. See tuleb, olen selles kindel.

P.S. Järjehoidja on Potteri lugemiseks nagu rusikas silmaauku.

Goodreads

Harry Potter and the Philosopher's Stone, 1997

Rowling, J. K., 1965-
Harry Potter ja tarkade kivi. / tõlkinud Krista Kaer
[Tallinn] : Varrak, 2000 ([Tallinn] : Ühiselu)
263, [1] lk. ; 21 cm

Lugemisaeg 12.-14. jaanuar

+10 päeva

Veronica Roth. Lahkulööja

2. Noortekas

Chicagos on viimased 200 aastat elatud killustatult. Piirkonda eraldab muust maailmast kõrge tara. Rahu nimel on inimesed vastavalt oma omadustele jaotatud viide kilda: Siirad, Isetud, Kartmatud, Sõbralikud, Erudiidid. Kord aastas viiakse 16-aastastele läbi test, mis näitab, millisesse kilda inimene kuulub ning selle põhjal peab ta otsustama, kelle hulgas ta oma edasise elu veedab. Uue killa valinuna, peab unustama oma eelneva perekonna ning pühenduma vaid uuele. Kilda vastuvõtmisele eelnevad põhjalikud treeningud ja katsed. Kes neis läbi kukuvad, jäävad killatuks. Nende saatuseks on räpane töö ja elu tänaval. Igal killal on oma juhtkond, kuid ühiskonda on valitsema pandud Isetute oma, sest inimesed, kes ihalevad võimu ja saavad selle, kardavad pidevalt sellest ilma jääda. Sellepärast peame võimu andma neile, kes seda ei taha. Peategelaseks on 16-aastane Isetu tüdruk Beatrice Prior, kelle testi tulemused ei näita selget kuuluvust ühtegi kilda - ta on lahkulööja. Kuna sellistes inimestes nähakse ohtu rahule, vaikitakse see maha ning ametlikuks testivastuseks saab Isetud. Kuid Beatrice valib oma uueks killaks Kartmatud, sest on Kartmatuid noori alati vaikimisi imetlenud. Samas ei suuda ta unustada armastust oma Isetute vanemate vastu. Algab raske treeningperiood. Sellesse mahub nalja, naeru, valu ja pisaraid, aga ka armastust. Beatrice, kes on oma uues elus võtnud nimeks Tris ei tea, mis või kes on lahkulööja, kuid elab pidevas hirmus, et saadaks teada, kes ta on. Samal ajal sepistab Erudiitide juhtkond koostöös Kartmatute juhtidega ülestõusu Isetute vastu...

Ma pole suur noortekafänn. Kuid ulme-noortekad on päris mõnus lugemisvara. Eelnevalt olen lugenud Meyeri "Keha", mis mulle väga meeldis, ja Clare "Luude linn", mis oli ka loetav, kuid mitte eriti meeldejääv. Olin "Lahkulööja" suhtes enne lugema asumist äraootaval seisukohal. Õige pea aga selgus, et selles tõesti on midagi haaravat. Ma olin nõus rahvatantsu trenni hilinema, et vaid viimased leheküljed veel läbi lugeda.

Vaatasin ka filmi (Divergent). Raamat on parem, kuid film oli piisavalt hea, sest vaatasin ka teise osa "Mässaja" (Insurgent) filmi ära. Ei tea, kas teist raamatut viitsingi enam lugeda, kuid kindlasti loen kolmanda osa "Murdmatu" (Allegiant).

Goodreads

Divergent, 2011

Roth, Veronica, 1988-
Lahkulööja /  inglise keelest tõlkinud Pille Kruus ; [toimetaja René Tendermann ; kujundaja Jan Garshnek]
[Tallinn] : Pegasus, c2013 ([Tallinn] : Printon)
382, [1] lk. ; 21 cm

Lugemisaeg 9.-11. jaanuar.

+6 päeva