Mark Haddon. Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal

17. Raamat, mille pealkirjas on 5 sõna.

See on 15-aastase Aspergeri sündroomiga Christopheri minajutustus. Raamatut ajendas teda kirjutama naabrinaise koera surm, keegi oli vaese looma aiahargiga tapnud. Christopher on suur Sherlock Holmesi fänn (Arthur Conan Doyle talle üldse ei meedinud!), vihkas kollast ja pruuni värvi ja seda, kui keegi teda puudutab, ning elab koos isaga Swindonis, Inglismaal. Mõrvajuurdlus jääb selles raamatus tagasihoidlikuks, kuid olulisem ongi see, mis hakkab juhtuma pärast seda, kui mõrvar on leitud.

See on väga lõbus raamat, vaatamata sellele, et teemad on tõsised. Väga hea ettekujutuse saab Aspergeri sündroomiga laste olemusest ja elust, mis ei ole üldse kerge nii neile endile, kui ka nende lähedastele. Kuid raamatust jääb minu jaoks kõlama just see positiivsem pool sellest. Nad on väga vahvad, heasüdamlikud ning võimekad.

Raamatus on väga palju otseseid viiteid teistele raamatutele: "Pimeduse süda", "Düün", "Blake'i seitsmik", "Kolmanda astme lähikontakt", "Baskerville'ide koer", "Maskeeritud" (Georgette Heyer), "Kaos" (James Gleick), "Boscombe'i oru saladus", "Nelja märk" jt.

Paar tsitaati raamatust. Vaatasin kappide otsa ja sahtlite taha ja ahju alla ja kasutasin oma spetsiaalset Maglite'i taskulampi ja majapidamisasjade ruumist võetud peeglitükki, mis aitas mul vaadata pimedatesse kohtadesse kappide taga, kuhu ronisid hiired aiast oma beebisid sünnitama (lk. 115).
Ja Siobhan (õpetaja) ütleb, et inimesed käivad puhkuse reisidel uusi asju vaatamas ja lõõgastumas, aga mind see ei lõõgastaks, ja uusi asju saab näha, vaadates mulda mikroskoobiga või joonistada selle keha kujutist, mis tekib, kui 3 võrdse jämedusega rõngast ristuvad täisnurga alla (lk. 212-213).

Mul on väga hea meel, et seda raamatut lugesin.

Lugu on lavastatud, kuid kahjuks ei ole see veel filmiks saanud, kuigi kavatsused selleks on algusest peale olnud suured. Seda filmi kindlasti tahaks näha.

Haddon, Mark, 1962-
Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal
(The Curious Incident of the Dog in the Night-Time, 2003)
inglise keelest tõlkinud ja järelsõna Triin Tael
kujundanud Heino Prunsvelt
Varrak, 2003
264 lk

Jaan Rannap. Seitseteist tundi plahvatuseni

41. Raamat, mille pealkirjas on number 7 või 17.

Raamatu pealkirja ja kaanepildi järgi võiks arvata, et tegemist on mõne sõjalooga. Raamat sisaldab aga hoopis 9 kooli ja õpilaste teemalist jutukest. Jutukeste tegelased on umbes või täpselt 7. klassi õpilased.

Raamatu nimiloos "Seitseteist tundi plahvatuseni" ei lasta mitte midagi õhku, vaid peategelaseks on ülielava ettekujutamisvõimega agar poiss, kes loeb lihtsalt palju põnevuslugusid ning püüab selle kõrvalt läbida oma isiklikku missiooni, järgmiseks päevaks kõigis ainetes hindeks viis saada.

Kõige lõbusam on minu arvates jutt "Vana vaat". Selles loos veeretavad lapsed üht kooli juures vedelevat vana vaati, millel märgitud kuupäev ja kellaaeg, mille nende õpetaja oli sinna üles tähendanud kui kuupäeva, millal kavatseb lahkumisavalduse anda, sest ei suuda enda arvates olla hea õpetaja.

Mulle väga meeldivad Rannapi koolilood. Need on muhedad ja südantsoojendavad. Ka neis lugudes on mingi oma tarkusetera või vimpka sees.

Rannap, Jaan, 1931-
Seitseteist tundi plahvatuseni
illustreerinud Olev Soans
Eesti Raamat, 1975
103 lk.

Gerda Kordemets. Klass

29. Raamat, mis on kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas

Praegu ilmselt kohustuslikku kirjandust sellisel kujul nagu varem ei ole. Vähemalt mitte selles põhikoolis, kus minu lapsed õpivad. Neil on soovituslik kirjandus. See raamat kuulub sellesse nimistusse. Mu poeg seda läbi ei lugenud, kuigi tema tarvis sai see raamat ostetud. Mina nüüd lugesin ja soovin, et ka minu kooliajal oleks midagi sellist kohustusliku kirjanduse hulgas olnud.

Film "Klass" linastus 2007. aastal ning võib öelda, et see raputas ühiskonda väga tugevalt. Tunnistati, et koolikiusamine on probleem, millega tuleb tegelda. Aitäh filmi tegijaile.

Raamat ilmus 2013. aastal ning kuna olen ka filmi näinud, tunnistan, et alles raamatut lugedes jõuab loo traagika lõplikult kohale. See on lugu kiusamisest, aust, kättemaksust. Joosep on 10. klassi poiss, keda koolis kiusatakse. Kaspar on klassis uus ega tunne reegleid. Ka temast saab poolkogemata tagakiusatu, kui keeldub etteantud reegleid järgima. Tema jaoks on Joosepi kaitseks välja astumine auasi ning seepärast ei suuda ta sellest loobuda. Kiusajate võtted muutuvad aga järjest hullemaks ning poisid näevad viimase väljapääsuna vaid kohutavat veretööd.

Lugu jutustatakse mitme tegelase pilgu läbi, igale osapoolele on sõna antud. Tänu sellele tulevad väga selgelt välja asjaolud, miks lugu nii lõppes nagu see lõppes. Tagantjärele on kõik targad, igaühel oli võimalus teisiti tehes kohutav sündmus ära hoida. Ometi seda ei tehtud. Palju tähelepanu on selles loos kooli rollil. Kuidas on võimalik, et mitte keegi mitte midagi ei märka. Kooli direktor süüdistab süütut poissi otsesõnu valetamises, sest usub viielise intelligentide võsukese juttu rohkem kui maalt tulnud keskpärase õpilase oma. Teiseks koolikaaslased. Koridoris toimunud peksmist vaadatakse külma rahuga pealt. Klassijuhataja palub pekstud poisi emal politseisse mitte pöörduda. Ka lapsevanemail on oma süü.

Selles loos on dilemma. Kui Kaspar oleks loobunud Joosepi kaitsmisest, ei oleks tagajärjeks olnud koolitulistamine. Kaspar ei loobunud, sest tema eetilised tõekspidamised ja väärtushinnagud ei lubanud. Kas Kaspar oleks pidanud need hülgama ning laskma süütul kannatada? Raamat sellele vastust ei anna, sest seda teeb iga lugeja ise, kui selle raamatu läbi loeb. Mina arvan, et Kaspar käitus õigesti.

Ma südamest loodan, et mitte kusagil maailmas pole sellist klassi nagu selles raamatus. Et seda esitletakse nii julmana vaid põhjusel, et lugejat üles äratada ning panna mõtlema. Mõtlema, et me kõik saame tegelikult midagi muuta, tuleb vaid märgata ning sekkuda.

Goodreads

Kordemets, Gerda, 1960-
Klass : Ilmar Raagi filmi "Klass" ainetel
kujundanud Villu Koskaru
illustreerinud Kärt Koosapoeg
Tänapäev, 2013
280 lk.