Pearl S. Buck "Hea maa" / August Mälk "Hea sadam"

27. 2 raamatut, mille pealkirjad osaliselt kattuvad

Mõlema raamatu tegevus toimub 20. sajandi esimesel poolel, umbes 20-ndatel või 30-ndatel (arvestades nende ilmumisaega ja süžeed). Tegevuspaiku eraldavad aga tuhanded kilomeetrid, ühel Hiinas, teisel Eestis, ehk mõnes mõttes tekitas nende järjestikune lugemine seose "samal ajal Eestis...".

Ega need tolle aja probleemid ei olnudki erinevates maailmanurkades nii erinevad. Hiina on suur ja lai, raamatus "Hea maa" on peategelaseks põllumaa ning selle tähendus ning olulisus lihtsale hiina talupojale, Eesti aga väike ning paljuski seotud merega ning "Hea sadama" peategelaseks meri. Samamoodi nagu toob põud või üleujutus kaasa põlluharija hukkumise, hukutab inimest ka tormine meri.

"Hea maa" tegevus keerleb vaese hiina talupoja Wang Lungi elu ümber. Kust ta alustas ja kuhu ta välja jõudis, milliseid raskusi ta läbis ning milline elutarkus teda neid ületada aitas. "Maad ma ei müü". Ta oli valmis nälgima ning laskma oma naisel-lastel nälgida, kuid oma põhimõttest ta ei taganenud. Lõpuks see õigustas ennast.

"Hea sadama" tegevus hõlmab lühemat ajaperioodi, kujutades ühe poisi kasvamist meheks. Pärast ema surma otsitakse Juuljusele ja tema õele kasuperet. Juuljus satub elama rannakalur Taavi peresse. Raamatus kujutataksegi rannakalurite igapäevaelu läbi Juuljuse silmade. Tisleri pojast kasvab merd armastav mees, kelle südamesse ei mahu ainult armastus mere vastu.

Mõlemad raamatud on väga liigutavad. Neis on tõsidust, valusat armastust, kuid ka helgemaid jooni. Kumbki neist raamatuist pole lehekülgede arvult kuigi mahukad, kuid sisult on need vägagi suured. "Hea maa" lugemine kulges veidi rahulikumas tempos, seda soosis kirjaniku rahulik ja voolav kirjutuslaad. Sellist põnevust, mille pärast tahaks katkematult edasi lugeda, pakkus "Hea sadam" rohkem. Kuid eks ma sellega tundsingi suuremat hingesugulust.

Pearl S. Buck "Hea maa" ("The Good Earth", 1931)
tõlkinud Johannes Seilenthal
Eesti Raamat, 2007
286 lk.

August Mälk "Hea sadam" (1942)
Eesti Raamat, 1971
224 lk.

Suzanne Collins "Näljamängud" (The Hunger Games, #1)

36. Raamat, mis on sinu lugemisnimekirjas kõige kauem oodanud

Sobib ka teemasse
8. Häbi tunnistada aga ma pole kunagi lugenud...
32. Ühesõnalise pealkirjaga raamat
33. Raamat, mille järgi tehtud filmi oled sa näinud enne raamatu lugemist.

Filmi jah sattusin varem nägema kui raamatut lugema. Film oli täitsa ok, aga mitte piisavalt hea, et kohe raamatu järele oleks haaranud. Tänavune väljakutse seega soosis seda, et ma selleni lõpuks siiski jõudsin.

See raamat maandus mu lugemislisti 22. augustil 2015. Päris pikk, kuid kannatlik ootamine oli. Mul endal on ka nüüd meel veidi kergem, et see mul nüüd loetud sai. Tekkis isegi mõte järjed ka läbi lugeda. Algul ei plaaninudki seda kohe teha. Aasta pole nagu õieti veel alanudki, kuid ma olen juba väljakutses väga tubli olnud, otsustasin siiski need kohe järgmisena väljakutseväliselt ette võtta. Ootavadki juba kannatamatult stardijoonel. (Start antakse pärast raamatut "Vesi elevantidele".) See on nüüd mu uus põhimõte, et sarju lugeda ikka järjest, nii kurb on vaadata oma lugemislistis neid üksikult ootavaid teisi osasid... sel aastal on plaanis Harry Potteri teine osa läbi lugeda, pean siis kõik järgmised ka jutti lugema?! Kui mul sel aastal jälle väljakutse täitmata jääb, on see just selle uue põhimõtte süü!

Aga mida ma siis raamatust arvan? Kindlasti on see "lehe-keeraja". Põnev ja kaasahaarav, veidi romantikat. Selline mõnus kerge lugemine. Ühe koha peal tõi isegi pisara silma, kuid selle paari pisara pärast ei hakkaks ma raamatut väljakute 23. teema alla (raamat, mis pisara silma tõi) paigutama. Tegemist on ulme(fantaasia)kirjandusega. Sisuliselt idee ka täitsa kannab. Kogu see lugu tundub mulle ühe suure hoiatusena tänapäeva inimesele, kuhu meeletu meedia, eriti televisooni ja muude audiovisuaalsete kanalite tarbimine võib viia. Selles raamatus on inimkond ikka täitsa hukas, sest ühiskonna suurimaks meelelahutuseks on gladiaatorite võitlust meenutava vaatemängu jälgimine. Peategelase Katnissi kujutamises jäi minu jaoks midagi puudu, ta karakterina ei olnud minu jaoks täielikult usutav. Ilmselt sellepärast saigi raamat minult Goodreadsis hindeks ainult 3 tärni (meeldis), mitte aga 4 (väga meeldis) või 5 (suurepärane!). Kuid see ei takista mind järgesid lugemast, üldse mitte. Ootan juba kannatamatult.

Suzanne Collins "Näljamängud" (The Hunger Games, 2008)
inglise keelest tõlkinud Evelin Schapel
kaanekujundus: Elizabeth B. Parisi
Tänapäev 2009
304 lk.

Cormac McCarthy "Tee"

26. Õudukas, väga sünge sisuga raamat (27/54)

Raamat kujutab isa ja poja teekonda põhjast lõunasse pärast suurt katastroofi. Ega see raamatu jooksul väga ei selgugi, mis täpselt juhtus, kuid elu on praktiliselt hävinud, põletatud maa, ei lille ega lindu. Õnneks on võrdlemisi hästi säilinud hooned ning maanteed. Teekonnal ei ohusta neid ainult vee ja toidupuudus, vaid ka teised ellujäänud inimesed, kes kipuvad olema pigem vaenulikud kui sõbralikud.

Algul tundub see maailm, kus nad rändavad, tõesti õõvastav. Põlenud inimjäänused vaatavad vastu seal, kust tule eest pole jõutud põgeneda, söömistunnustega imikujäänused majajäetud laagripaigas. Õudne. Kummalisel kombel harjub sellega lugemise ajal ära, ilmselt nagu selle loo tegelasedki. Samas kui mina lugejana unustan selle õuduse varsti pärast lugemist, kuid neid jääb see saatma ilmselt kogu nende edasise elu, mis sellele mõeldes tekitab minus omakorda õudu.

See raamat avas minu silmad selle suhtes, et arvatavasti pärast "maailmalõppu" ei koondu ellujääjad üheks ning ei lähe koos edasi nagu ma sinisilmselt oma vaimusilmas ette näen, vaid pärast hävingut võtab võimust ikkagi looduse seadus: igaüks enda eest ning tugevam jääb ellu.

Selle raamatuga olen läinud poole väljakutsest ehk olen veidi graafikust maas, kuid loodan vägevale lõpuspurdile.

McCarthy, Cormac, 1933-
Tee
(The Road, 2006)
inglise keelest tõlkinud Kersti Unt
toimetanud ja järelsõna: Marja Unt
kujundanud Mari Kaljuste
Varrak, 2008
215 lk.