Cormac McCarthy "Tee"

26. Õudukas, väga sünge sisuga raamat (27/54)

Raamat kujutab isa ja poja teekonda põhjast lõunasse pärast suurt katastroofi. Ega see raamatu jooksul väga ei selgugi, mis täpselt juhtus, kuid elu on praktiliselt hävinud, põletatud maa, ei lille ega lindu. Õnneks on võrdlemisi hästi säilinud hooned ning maanteed. Teekonnal ei ohusta neid ainult vee ja toidupuudus, vaid ka teised ellujäänud inimesed, kes kipuvad olema pigem vaenulikud kui sõbralikud.

Algul tundub see maailm, kus nad rändavad, tõesti õõvastav. Põlenud inimjäänused vaatavad vastu seal, kust tule eest pole jõutud põgeneda, söömistunnustega imikujäänused majajäetud laagripaigas. Õudne. Kummalisel kombel harjub sellega lugemise ajal ära, ilmselt nagu selle loo tegelasedki. Samas kui mina lugejana unustan selle õuduse varsti pärast lugemist, kuid neid jääb see saatma ilmselt kogu nende edasise elu, mis sellele mõeldes tekitab minus omakorda õudu.

See raamat avas minu silmad selle suhtes, et arvatavasti pärast "maailmalõppu" ei koondu ellujääjad üheks ning ei lähe koos edasi nagu ma sinisilmselt oma vaimusilmas ette näen, vaid pärast hävingut võtab võimust ikkagi looduse seadus: igaüks enda eest ning tugevam jääb ellu.

Selle raamatuga olen läinud poole väljakutsest ehk olen veidi graafikust maas, kuid loodan vägevale lõpuspurdile.

McCarthy, Cormac, 1933-
Tee
(The Road, 2006)
inglise keelest tõlkinud Kersti Unt
toimetanud ja järelsõna: Marja Unt
kujundanud Mari Kaljuste
Varrak, 2008
215 lk.

Dave Eggers "Ring"

18. Raamat, millest sel aastal (2017) film linastub.

"The Circle" jõudis kinodesse sel kevadel. Ma ei käinud seda kinos vaatamas, sest raamat oli lugemata ning ei tahtnud lugemiselamust ära solkida. Vaatasin filmi arvutist pärast raamatu lugemist. Nüüd tean, et väga hea, et ei käinud kinos, sest film on raamatuga võrreldes haltuura.

Mae Holland on noor naine, kes oma sõbranna Annie abil saab tööle mainekasse internetikompaniise, Ringi. See on nagu omaette maailm, sest linnakus on olemas kõik eluks vajalik ning ettevõtte hoolitseb oma töötajate eest eeskujulikult. Särava pealispinna all aga kavandatakse "ringi" sulgemist ehk lisaks erasektorile ka avaliku sektori "vallutamist". Soovitakse luua uus ühiskond, kus absoluutselt kõike salvestatakse ning kõigil on ligipääs sellele informatsioonile.

Raamatus käsitletakse kõiki peamisi sotsiaalmeediat ning virtuaalmaailma puudutavaid teemasid. Inimesed ei suhtle enam vahetus ruumis, vaid interneti vahendusel. Suurt tähtsust omistatakse laikimisele, kommenteerimisele ja jagamisele - kõigele sellele, mis meile sotsiaalmeedia kasutamisega seostub. Mida aktiivsem sa selles oled, seda kõrgemalt sind hinnatakse. See on surnud ring. Selleks, et tipus püsida, peab päevanormi ära tegema ning rohkemgi. Teravalt tõstatub ka privaatsuse küsimus. See on tugevalt seotud inimeste julgeoleku ja turvalisusega. Kui palju on ühiskond valmis füüsilise turvatunde nimel oma privaatsusest loobuma? Kui igasugune tegevus igal ajal on jälgitav ning talletatud, siis kaob ka kuritegevus? Üksikisik ja tema privaatne ruum ei kuulu enam talle endale, vaid kogu ühiskonnale.

Kõik see tekitas minus võrdlemisi suurt kõhedust. Kuid mis avaliku sektori kaaperdamist puudutab, siis selle koha pealt võib Eesti ilmselt kergemalt hingata. Raamatu tegevuses olid riigi infosüsteemid puudulikud ning Ringi plaan oli pakkuda avalike teenuste vahendamiseks enda omi, millega ilmselgelt kaasneb olukord, kus võim inimkonna üle läheb Ringi ladviku kätte. Kuna Eesti oma e-riigiga on ilmselgelt maailma tipus, siis sellist olukorda ilmselt karta pole vaja. Kuid kindlasti tuleks silmad lahti hoida, mis toimub mujal maailmas. Muidugi ma teadsin juba varem, mis see Eesti e-riik endast kujutab jne, kuid seda raamatut lugedes adusin selle põhimõttelist olemust ning seda, kui kahtlane oleks tulevik, kui seda ei oleks. Kindlasti vaatan oma internetikasutusele nüüd ka veidi teismoodi, teadlikuma ning kahtlustavama pilguga kui varem.

Raamatu lõpp oli minu jaoks esialgu pettumus, kuid hiljem järele mõeldes sain aru, et just nii peabki olema. Kui kõik hästi oleks lõppenud, nii nagu ma seda ette kujutasin, ei jõuaks raamatu sõnum lugejale kohale. See raamat on hoiatus ning seda tuleb tõsiselt võtta. See peabki kõhedust ning ebamugavustunnet tekitama. Kohustuslik kõigile internetikasutajatele!

Miks ma ütlesin, et film on haltuura? Sest sellest on välja jäänud liiga palju sellest, mis raamatus olemas on. Film on raamatu kõrval kuiv, välja on jäänud kõige intrigeerivamad, huvitavamad, erutavamad episoodid. Kes filmi näinud, peaksid kindlasti raamatut lugema, sest ainult filmi najal jääb ettekujutus kogu teemast lihtsalt puudulikuks, pealiskaudseks.

Eggers, Dave, 1970-
Ring
(The Circle, 2013)
inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Varrak, 2015
366 lk.

Michio Kaku. Tulevikufüüsika

28. Raamat, mille kaas on sinu lemmikvärvi

Ma armastan merd ning sinine seostub mulle just merega. Originaalis on selle raamatu kaas sinisem.

Michio Kaku on New Yorgi ülikooli teoreetilise füüsika professor ning kirjutab sellest, kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu. Raamatus on 9 peatükki:

Arvutite tulevik,
Tehisintellekti tulevik,
Tulevikumeditsiin,
Nanotehnoloogia,
Energia tulevik,
Kosmoselendude tulevik,
Jõukuse tulevik,
Inimkonna tulevik ja
Üks päev elust aastal 2100.

Iga peatüki juhatab sisse tagasivaade minevikku, pilguheit olevikku ning järk-järgult koorub sellest välja tulevikunägemus. See tundus reaalne, kuid üllatuslikult mitte kuigi hirmus.Raamat oli minu jaoks väga huvitav, sain palju huvitavat teada.

1950. aastal avastati da Vinci käsikiri, mis sisaldas roboti visandit (lk. 23) (Da Vinci elas 15. sajandil)
Tulevik on juba kohal. See on vaid ebaühtlaselt jaotunud. /William Gibson/ (lk. 24)
Teaduse maht kahekordistub umbes iga kümnendiga. (lk. 27)
Teadus tekitab sama palju probleeme kui lahendab, kuid alati kõrgemal tasandil. (lk. 33)
Kuna valguslained võnguvad palju kiiremini kui helilained, suudavad need kanda tohutult rohkem informatsiooni. (lk. 52)
Inimese bioloogiline kell asub ajus silmade vahel nina taga. (lk. 70)
Arvuti ei ole nagu inimese aju. Aju on õppiv masin, samas arvuti on täna sama rumal kui eile. (lk.81)
Oleme alles faasis, kus emakese looduse kõige alamad olevused on nutikamad kui meie kõige targemad robotid. (lk.87)
Inimaju energiatarve on vaid 20 vatti. (lk. 101)
Roboteid ja inimesi eristab üks oluline omadus – võime näha oma tegude tulevasi tagajärgi. (lk. 107)
Kopsuvähi rakkudel on 23 000 mutatsiooni. Tavalisel suitsetajal tekib üks mutatsioon iga 15 suitsetatud sigareti kohta. (lk. 141)
Tarbitavate kalorite piiramine 30% ja rohkema võrra, pikendab eluiga 30% võrra. (lk.151)
HI-viirus muteerub nii kiiresti, et isegi kui leitakse vaktsiin ühe tüve vastu, muteerub see peatselt uude kategooriasse. (lk. 168)
Kui aatom oleks jalgpalliväljaku suurune, oleks staadion tühi, sest tuum oleks umbkaudu liivatera suurune. (lk. 177)
Kõige väiksemad molekulaartransistorid on grafeenist – ühe aatomi paksusest süsinikukihist – ning nende läbimõõt on 30 korda väiksem kui 30 nanomeetrit. (lk. 192) (nano- on 10^-9)
Praeguseks on kõige keerukam kvantarvutitel läbi viidud arvutustehe 3x5=15. (lk. 194) (kvantarvuti on arvuti, mis viib arvutusi läbi aatomitega)
Inimkehas on üle 50 triljoni raku ja rohkem kui 10²⁶ molekuli. (lk. 199)
Sajast turbiinist koosnev tuulepark võib töötada võimsusega 500 megavatti, mis on võrreldav tuhande megavatiga, mida saab ühest söe- või tuumaelektrijaamast. (lk. 212)
1000-megavatine tuumareaktor toodab aastas umbes 30 tonni kõrgradioaktiivseid jäätmeid. (lk. 217)
Tõenäoline, et 2100. aastaks oleme saatnud astronaudid Marsile ja asteroidide vöösse, uurinud Jupiteri kaaslasi ja teinud esimesed sammud sondide saatmiseks tähtede juurde. (lk. 287)
Teadus ja tehnoloogia on jõukuse mootorid. (lk. 290) (selle peaks meie juhtivpoliitikutele selgeks tegema)
Enne Gutenbergi oli kogu Euroopas kokku ainult 30 000 raamatut. (lk. 293)
Praegu räägitakse maailmas umbes 6000 keelt, 90 protsenti neist sureb lähikümnenditel välja. (lk. 321)
Teadus on korrastatud teadmised. Tarkus on korrastatud elu. /Immanuel Kant/ (lk. 338)

Goodreads

Kaku, Michio, 1947-
Tulevikufüüsika: Kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu
(Physics of the Future: How Science Will Shape Human Destiny and Our Daily Lives by the Year 2100, 2012)
tõlkinud Arko Olesk
Pilgrim, 2013
382 lk.