Patrick Rothfuss. Tuule nimi I (Kuningatapja kroonika, #1)

Aasta algul väljakutse nimekirja koostades paigutasin selle raamatu punkti alla 31. Raamat, mille kaanepildil on üks eemalduv inimene. Kuid lähemal vaatlusel selgus, et see kuju raamatukaanel ei ole siiski eemalduv. Lugesin raamatu läbi sellegi poolest. Kui selle raamatukokku tagasi viisin, mõtlesin, et otsin siis välja uue, mis sobiks teemasse. Alustasin maailmakirjanduse riiulis siis järjest raamatute kaasi piiluma. Õnneks kuigi kaugele ei jõudnudki, sest leidsin Jelena Ahtjorskaja "Paanika kohvris". No ei läinud see peale, jätsin pooleli. Leian selle punkti alla raamatu kunagi hiljem.

"Tuule nimi" esindab fantaasikirjanduset. Autori loodud maailma on võrreldud isegi Tolkieni "Keskmaaga", mida ma pole ise lugenud, seega võrdlusmoment mul puudub. Varem loetutest meenutas see mulle kõige enam Ursula Le Guini "Meremaa võlurit" ning ka George R. R. Martini "Jää ja tule laulu"-sarja. Sarnaselt "Meremaa võluriga" on selles fantaasiamaailmas kõige suurem saladus nimi. Kui tead kellegi-millegi nime, on nimekandja sinu võimuses.

Raamatus saame teada, et see on maailm, kus kunagi on midagi juhtunud, ja tutvume peategelasega, kellega on juhtunud. Aga ta ei istu oma töö teinud kangelase kombel väärikalt troonil, vaid on peitunud tagasihoidliku kõrtsmiku rolli kusagil maailma ääres. Tema kohta liiguvad legendid ja tema ellu on sekkunud olevused, keda peeti vaid legendidesse kuuluvateks. Ta oli õnnelik ja õpihimuline poiss, kes rändas ringi koos vanemate näitetrupiga. Kui ta kaotas ainsa hetkega kõik oma lähedased, ei saanud ta enam olla õnnelik. Üleloomulike vaenlaste võitmiseks tahtis ta käsutada tuult, ning seda sai ta õppida vaid ülikoolis. Selle harvanähtavalt hästi jutustatud loo esimeses osas ta ülikooli jõuabki.

Algus oli paljutõotav. Kõrtsid on minu nägemuses keskaega imiteeriva fantaasiakirjanduse žüsee kohustuslik nähtus. Olustik mulle meeldis ning kohe algul ilmnes, et on mingisugused varjatud saladused ning kui siseneb kroonikakirjutaja tegelaskuju hakkas minu jaoks pinge veelgi kasvama. Nüüd alles seiklused algavad! Minu suureks pettumuseks hakkas kõrtsmik hoopis talle oma lugu jutustama. See oli muidugi ka seiklus, kuid mitte päris see. Suure pauguga äratasid mind aga traagilised sündmused, mis Kvothe lapsepõlvele kiire lõpu tegid, ning siis neelasin raamatut juba suure isuga. Kindlasti loen ka II raamatut ning kui see on vähemalt sama hea, siis ka teise osa "Targa mehe hirm".

Rothfuss, Patrick, 1973-
Tuule nimi. I raamat
(The Name of the Wind, 2007)
inglise keelest tõlkinud Juhan Habicht
Varrak, 2008
367 lk.