Robert A. Heinlein. Tähesõdalased

23. Raamat, mille tegevus toimub kosmoses.

Ma ei oska täpselt öelda aega, milles tegevus toimub, kuid kindlasti toimub see kaugemas tulevikus ehk tegemist on ulmekaga. See on Juan "Johnny" Rico mina-jutustus. Ta on äsja lõpetanud keskkooli ning otsustab vastu isa tahtmist astuda armeesse, et saada Maa Liidu kodanikuks. Ta läbib rasked ettevalmistuslaagrid ning lõpuks avaneb võimalus ka silm-silma vastu astuda inimkonna suurima vaenlase, kosmoseavarustes võimutsevate putukatega. Kõlab millegi tõsiselt ulmelise ja seikluslikuna.

Tegelikult on tegemist hoopis pigem filosoofilise teosega. Selles arutletakse väga palju, peamiselt sõja teemal.

Sõda ei ole ainult paljas vägivald ja tapmine - sõda on teatud eesmärki teeniv, kontrolli all hoitav vägivald. Sõja eesmärk on valitsuse otsused jõuga teostada. Kunagi ei saa eesmärgiks olla vaenlase tapmine lihtsalt selleks, et teda tappa... vaid selleks, et sundida teda tegema seda, mida teie tahate. (lk. 54)

Vabadus ei ole iialgi võõrandamatu - seda tuleb pidevalt lunastada patriootide verega või see kaob alatiseks. (lk. 97-98)

Raamatu esmailmumine oli 1959. aastal ning selles on ka nägemus 20. sajandi lõpust ehk tulevikunägemus tänapäevale, kirjeldades militaarse Maa Liidu tekkimist: Kui rahvuslikud valitsused XX sajandi lõpul kokku varisesid, tuli tekkinud vaakumit millegagi täita ja paljudes kohtades tegid seda sõjast tagasipöördunud veteranid. (lk. 144)

Raamatu ainetel valmis 1997. aastal film, mis kuulub minu lapsepõlve lemmikfilmide hulka. Olin ilmselt enne raamatu lugemist liialt filmi kergest sisust mõjutatud ega suutnud keskenduda sõnumile, mida Heinlein raamatus tegelikult öelda tahtis. Nüüd filmi uuesti vaadates hakkan kahtlema, kas film mitte ulmeparoodia pole, sest raamat ja film on lihtsalt niivõrd erinevad.

Heinlein, Robert A., 1907-1988
Tähesõdalased
(Starship Troopers, 1959)
tõlkinud Jaana Peetersoo
kujundus: Juhan Enniko
Elmatar, 2003
208 lk.